Seedimine tasakaalus

Mul on elu jooksul olnud seedimise ja toidu teemaga päris palju küsimusi ning väljakutseid. Rääkisin hiljuti ühe sõbrannaga toitumishäiretest ja endamisi mõtlesin, et ilmselt on kõigil inimestel teatud viisi söömishäire. Kas on inimest, kellel poleks toiduga üldse mingit probleemi ega küsimust – mingit tõrget? Lapsena oli mul mure, et ma ei saanud piisavalt kommi süüa. Miks ma ei saanud? Miks tulid maiustustest mingid sügelevad punnid või hakkas ninast verd jooksma? Miks vahepeal kõht valutas või kakada oli valus? Need olid märgid mingist tasakaalutusest kehas.

Umbes 20-aastaselt, siis kui hakkasin rohkem joogat praktiseerima, märkasin ka teadlikult, et minu kehas on midagi valesti. Hakkasin päriselt märkama, et mingid toidud pole mulle head. Märkasin, et need mõjutavad meeleolu, tervist ja seda, kui kvaliteetne mu elu on. Hakkasin vaikselt süvenema toitumise maailma. Sellega seoses muutsin oluliselt oma söömisharjumusi. Jätsin kõrvale gluteeni, siis natukese aja pärast piimatooted. Sealt liikusin vaikselt edasi paleo toitumise maailma ning lisaks eelnevalt mainitud asjadele välistasin magusained. Paleo dieet mulle üldse ei sobinud ning väga lühikese aja pärast jätsin kõrvale liha ja siis kala. Ja siis munad. Põhimõtteliselt sõin ainult aedvilja, köögivilja, mõnda tervavilja ja kaunviljasid. Füüsiliselt tundsin ennast väga kergelt ja tervena. Ilmselt mõtlesid paljud mu lähedased inimesed, et ma olen segi läinud ja kannatan tugeva toitumishäire all. Mingis mõttes oli neil õigus, aga see häire oli natuke teistmoodi. See oli katsetus, küsimus, et saada teada, kuidas mu keha millelegi reageerib ning mis tagajärjed tulevad. Avastasin, et tõesti, mõned toiduained sobivad mulle paremini ja mõned halvemini. Avastasin, et enda jaoks õige toitumisega sain hoida oma elu paremas tasakaalus.

Samas tundus nii range toitumisrežiim kuidagi vägivaldne. Sest ümbritsev ühiskond sellist dieeti ei toetanud. Oma dieedi hoidmiseks pidin palju pingutama ning teistes inimestes ebamugavust põhjustama. See oli osa faasist, kus hakkasin elust võõrduma ja eemalduma (vt Aie jooga lugu). Sest toit on osa inimühiskonnast ning mina olin teistmoodi. Ja kõige hullem oli see, et ma tundsin ennast teistmoodi ning tekkis vastuolu. Vastuolu minu sees ja vastuolu teistega. Ning vastuolud tekitavad ühenduste asemel hoopis katkestusi.

Kui tasakaalu on väga raske hoida ning see muudab elu raskemaks, mitte kergemaks, on kuskil viga sees.

Teatud hetkel taipasin, et ainult toitumine pole vastus minu sees olevale tasakaalutusele. Hakkasin vaikselt oma menüüd laiendama ning teatud hetkel jõudsin faasi, kus ma küll olen taimetoitlane, kuid söön muna, piimatooteid, magusat ja gluteeni teatud mõõdukal määral. Jälgin oma keha ja enesetunnet ning korrigeerin vastavalt aasta-ajale, ilmale, elustiilile jne. Sain aru, et pole ühte kindlat tõde, mis kehtib iga päev olenemata teistest muutujatest. Sain aru, et tõde on tasakaalus. Aga oma tasakaalu leidmine ja hoidmine on omaette teadus. See eeldab sügavamat mõistmist oma kehast, hingest ja kogu loodusest. Ning lisaks eeldab see, et ma vabanen põhjustest, mis sunnivad sööma ennast tasakaalust välja.

Taipasin, et juba lapsest peale suunatakse inimesi oma vajadusi eirama ning selle asemel topitakse neile midagi suhu. Kas rind, lutt või niisama midagi näksida.Inimesele antakse sõnum, et tuleb olla vait, oma soovid unustada ja lihtsalt mäluda. Alateadvus õpib eirama oma soove ja vajadusi ning asendama neid suu matsutamisega. See avastus iseenesest sellest ringist aga välja ei aita, kahjuks. Siis tuleb võtta ette suur töö ja oma alateadvus ümber programmeerida. Vaikselt ja teadlikult. Ning siin saab jooga tulla appi. Oma selle nädala tundides ma jagan ka mõnda nippi, kuidas neid sööma sundimise mustreid eemaldada. Ja nippe selle kohta, kuidas leevendada olukorda, kus juba seedimine on läinud tasakaalust välja. Ja seepärast emotsioonid ning elu.

Emma kapsasuppi tegemas. Õpetan oma lastele juba väikesest peale ise tervislikku toitu valmistama. Võtan arvesse nende vajadust ise teha ja saavutada. Kui laps on rahulolematu, uurin välja, milline vajadus tal siis parasjagu täitmist vajab ning aitan tal ennast aidata. Emmal on tihti lihtsalt soov ise teha ja olla tähtis. Nagu mul endalgi.

Olen oma teekonnal tasakaalu poole leidnud väga palju võimalusi, kuidas seda tasakaalu tagasi tuua või isegi hoida. Olen leidnud, kuivõrd seotud on omavahel see, mida me sööme ja see, kuidas me käitume. Seedimise tasakaalu viimine pole mingi väike asi ja seepärast ei võta see tavaliselt ka vähe aega. Aga iga samm suurema tasakaalu poole annab kohe tunda ning toob õnne ellu juurde! Ja ausalt, jooga aitab hästi palju. Elu on niivõrd palju ilusam ja õnnelikum, kui sa päriselt võtad ette ja hakkad ennast aitama. Unustad vabandused, mis paremat enesetunnet lõputult edasi lükkavad. Kui tahad lõppu edasi lükata, tuleb hakata püüdlema suurema tasakaalu poole. Tunda tasakaalu selles, kui hästi sa oma elu seedid. Ma õpin iga päev järjest rohkem oma tasakaalu tundma ning elu vastavalt sellel juhtima, et tasakaalu parimal moel hoida.

Leave a Reply