Kodutunne

Minu abikaasa Hendrik on oma töö tõttu elus väga palju reisinud ning seetõttu kodust palju aega eemal veetnud. See on olnud võimalik tänu sellele, et tal on imeline oskus tunda ennast peaaegu igal pool koduselt. Ja tema suur reisimine on kodutunde kujundamise oskust ainult kasvatanud. Olen ka ise temalt paar nippi selgeks saanud. Ning Hendriku reisimise tõttu õppinud nippe, kuidas hoida kodutunnet ka siis, kui kodus on parasjagu ainult üks vanem.

Välismaal reisimisega on praegu lood nagu nad on, aga kodumaal saab kodutunnet luua ka mujal kui kodus. Täna veetsimegi Hendrikuga mõnusa pärastlõuna ühes Tartu mõnusas hotellis samal ajal, kui lapsed kodus hoidjaga toimetasid. Meil on Hendrikuga saanud juba traditsiooniks peaaegu igal pühapäeval jätta lapsed kolmeks tunniks hoidjaga ning siis ise kahekesi seiklema minna. Nagu noored armunud kunagi. Vahel käime Tartumaa looduslikes kohtades uitamas, mõnikord ümbruskaudseid kohvikuid külastamas, kodukandis jalutamas või täna siis kodukoha hotellis musitamas. Tahame hoida lähedust ja nautida koosolemist. Mitte kogu aeg olla oma laste ja kodu tugisambad, vaid lihtsalt, olla iseenda ja teineteise jaoks. Hoida armuleeki üleval. See sama armuleek on ka see, mis meie kodutunnet perena soojendab ning lastele turvatunnet pakub. Sest kui lapsed teavad, et ema ja isa on õnnelikud, armastavad teineteist ning hoolivad, siis ongi neil ainult kõik hästi. Armastus, see ongi see soojuse komponent kodutundes.

Oleme Emmaga paaril korral käinud Pärdi lastehoius abiks. Preili naudib suuremate lastega õues toimetamist väga, eriti koos vennaga olemist. Ühiselt luuakse tihti mängukodu kännu otsa.

Hendriku nipid igast hotellist kodu loomiseks on üsna lihtsad. Esiteks, tuleb seda kohta kohelda kui kodu. Hoida puhtust ja korda – panna jalanõud ritta, joped nagisse ja teised kaasavõetud asjad ilusti kappi või riiulile. Samal ajal on hea nähtavale kohale lisada mõned isiklikud elemendid. Näiteks täna võtsin kaasa kaks küünalt ja veel mõned kodused esemed. Sättisin need ilusasti välja ja panin mõnusa muusika mängima. Selle sama, mida viimases joogatunnis kasutasin. Ja õige meeleolu oli kohe loodud. Istusime natuke voodil ja rääkisime juttu, et sellesse ajutisse kodukohta veelgi meeldivat, meile omast õhustikku luua. Pärast ühiselt veedetud kolme tundi käisime vahepeal kodus ja mina tulin üksinda hotelli tagasi. Hendrik oli nii armas ja andis mulle õhtu vabaks ning jäi lastega koju. Nende kodutunnet hoidma. Mina naudin üksinda hotellitoas omaette olemist ning seda armastuse soojust, mille me Hendrikuga siia enne lõime. Ikka veel soe.

Kodutunne on see miski, mida me alati ja igal poole tahame tunda. Lisaks armastuse soojusele on seal turvalisus, usaldus, kindlus, ühendus. Ilmselt palju imelisi asju veel. Kodutunne on komplekt hästi paljudest erilistest asjadest. Kodutunne laseb meil tunda ennast hästi just sellisena nagu oleme, igal pool. Sest kodutunnet hoides ongi igal poole kodu.

Meie kõigi jaoks on väga oluline tunda kodutunnet, sellist sooja ja toetavat. Nagu pokud, kes leidsid selle õige tunde Puuko juurest, majakesest keset metsa. Inimesele on antud imeline võime luua kodu igale poole. Tuleb lihtsalt otsustada ja asuda armastusega looma. Tuleb pühenduda selle tunde loomisele ja hoidmisele. Loomulikult on mõni koht kodusem kui teine ja sinna on kodu lihtsam luua. Ilmselt sest õhustik ühtib paremini ning keegi on oma armastusega selle koha juba soojaks teinud. Aga kui armastust ja toetust on piisavalt, saab koduse tunde luua ka mitte nii soojadesse paikadesse. See on koostöö küsimus.

Nukitsamehe kodulaul ütleb, et ilma kodutundeta me jääme kodutuks. Ükskõik kui uhke või suur on mingi maja või ka riik, kui seal puudub meie endi soojus, on see lihtsalt koht, mitte kodu. Ja soojust saab luua läbi headuse ja armastuse, mõistmise ja kaastunde. Ja mida rohkem inimesi kodutunnet loob ning ühte hoiab, seda kodusem on seal kodus olla. Kodutunnet tasub luua ja hoida, sest koduta on lihtsalt kurb. Me saame hoida kodu läbi oma soojuse iseendale, oma lastele ja kõigile, kes külla tulevad. Ainult läbi enda tegevuse saame me õpetada kodutunnet ka teistele.

Enne Hendrikuga omaette kondama minemist käisime täna kondamas koos kogu perega. Sõitsime ratastega mööda kodulinna ja haarasime kaasa ka maitsvad söögid. Sättisime siis oma koduse piknikulina maha, asetasime toidud lauale ning kutsusime pere sööma. Meie põnnid Pärt ja Emma nautisid perekondlikku koosolemist kodust paari kilomeetri kaugusel suure rõõmuga. Ja samuti meie vahetuslaps Merle Saksamaalt. Kui pere on koos, õhustik loodud ning rõõm südames, on kõigil väga kodune tunne. Kõik lapsed olid väga tänulikud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s