Mida ma loon?

See kirjatükk tuleb nüüd oma elu loomise teemal, nagu tegelikult kõik minu postitused. Samas on siin kirjas üks kindel teekond, mis sellisel kujul sai alguse umbes aasta aega tagasi, kui õppisin joogaõpetajaks. Kirjutan sellest, kuidas sain endale vastuse, et mida ma siin elus loon ja saavutada soovin. Loosse tuleb paratamatult sisse ka osa, kus kirjutan natukene oma loomalikust olemusest, mis on meis kõigis olemas. Ja kuidas ma seda looma enda sees taltsutan, tundma õpin ja endaga koos elu looma toon. Loon koos oma sisemise loomaga.

Alustan siis sellest, et kuidas suhe oma loomusega (sisemise loomaga) mind pisut segadusse on ajanud. Vahest Sind ka? Et olen nagu loom, aga tegelikult pole ka. Loomad ilmselt pikalt ei juurdle, et mida ja kuidas nad loovad. Küll aga mina.

Ma olen sündinud lõvi tähtkujus ning alati neid suursuguseid loomi imetlenud. Ja ennast selle loomaga kuidagi samastanud. Millegi pärast olen alati tundnud, et lõvi on väga meheliku loomuga loom. Olen lõvisid kujutanud ette suure lakaga, võimsate käppadega ning kajava möirgega. Lõvid on tundnud pisut hirmsad, teistest palju tugevamad ja võimsamad. Jõulised, majesteetlikud, julged. Aga kuidagi väga mehelikul moel. Samas olen alati tundnud, et see loom on minu sees olemas. Kaua aega pole ma osanud talle aga kohta leida või tema omadusi parimal moel kasutada. Olen tema vastu võidelnud, teda peitnud ning hukka mõistnud. Ma pole oma sisemist looma lihtsalt mõistnud, temast ja tema loomusest päriselt aru saanud. Seetõttu on ta minu elu loomist pigem natukene seganud.

Kui ma eelmise aasta kevad/suvel joogaõpetaja koolitust läbisin, tundsin eriti selgelt, et sellel lõvil minu sees on minu jaoks tegelikult midagi erilist varuks. Minu õppetund on ennast selleks valmis seada ning sisemise lõviga õige kontakt luua. Joogaõpetaja kursuse raames anti meile üks üpris mahukas ülesanne nö enda teekonna seadmiseks. Lühidalt öeldes võiks nimetada seda oma unistuste elu loomise ülesandeks. Seda ülesannet täites põrkusin ikka ja jälle lõviga, loomaga enda sees. Üritasin sellest loomast sotti saada ja kuidagi aru saada, et miks üks hiiglasuur lõvi minu sees möllab. Kuniks ühel ilusal hetkel taipasin, et lõvidel on ka kaks sugu – emased ja isased. Kõlab ju loogiliselt, aga kuidagi oli see minu jaoks väga eriline hetk. Hetk, kui sain tõelise ühenduse ürgse naiseliku jõuga enda sees. Sain aru, et minu sees ei ela mitte hiiglaslik isalõvi, vaid hoopis julge, intelligentne, armastav ja naiselikust energiat pakatav emalõvi, lõvitar. Lioness. Küsimus oli, kuidas see imeline loom enda ellu parimal moel tuua ja seeläbi lõvitari väe abiga oma elu luua. Igatahes taipasin, et selle looma eest mul pääsu pole. Pigem tuleks teda avasüli tervitada ning tema parimad omadused enda kasuks tööle panna. Selle tohutu jõuga saan ju igasugu asju luua. Esiteks pidin aga aru saama, mida ma üldse luua soovin? Milleks vägi, kui sellega midagi peale hakata ei oska?

Avastamas oma eesmärki ja teekonda, mis sinna viib.

Koostasin siis väga põhjaliku analüüsi ja selle põhjal skeemi, et saada teada, mida ma tegelikult tahan. Miks ja mida ma siin elus üldse teen või soovin? Millist elu ma soovin luua? See hõlmas tunde sisemist praktikat, looduse vaatlust, laulmist, tantsimist ja väga palju muud. Mitmekülgne ja paljutasandiline ning pikk joogapraktika. Kuni lõpuks sain ühe paberi peale kirja, et mida ma soovin luua. Samuti sain kirja täiesti täpsed sammud, kuidas seda tulemust saavutada. Sain teada, kuidas ja mida ma pean looma, et saavutada miski, mida nüüd tean, et pean oma elu eesmärgiks: I am accepted and supported in this beautiful world living in prosperity and love (joogakoolitus oli inglise keeles). Eesti keeles umbes nii: see imekaunis maailm toetab mind, ma olen omaks võetud ning elan külluses ja armastuses. Ma tean, et kui ma olen läbi oma skeemis kirja pandud väga praktiliste tegevuste loonud eelnevalt kirjeldatud olukorra, siis olengi ma täiuslikus inimlikus õnnes ning saan sellest kohast luua ükskõik mida. Siis ma olen täielikult vaba, harmoonias, rahus. Õndsuses. Ma saan hõigata: I am the Queen of the World! Ma olen maailma kuninganna! Oma elu valitseja. Lõvitar (ehk inimese loomalik olemus) minus on ärganud täielikule elule ning tema vägi alati kättesaadav. Selline taipamine muutis sisemise looma minu jaoks millekski väga eriliseks – sisemise jõu ja väe allikaks.

Praktiliste tegevuste kava üks pool ja minu esimene lõvitar.

Oma elu loomise skeemides vaatlesin korduvalt ka enda neid omadusi, mis mind kõige rohkem takistavad. Tuvastasin kindlad mustrid, mis aina kordudes mu ellu segadust ja tasakaalutust külvavad. Suured takistajad on näiteks liigne kiirustamine ja püsimatus. Soovisin need omadused asendada oskusega pühenduda ning teha ainult parimal moel. Nagu lõvitar, kes vaikselt hiilib ning peab olema väga ettevaatlik, keskendunud ning rahulik, et tabada just õige hetk saaklooma püüdmiseks. Tuleb olla kannatlik ning jälgida, süveneda, et anda oma parim. Otsustasin nende omaduste arendamiseks ning oma sisemise lõvitariga ühendumiseks õppida teda joonistama. Ja muide, ma olen olnud terve elu päris halb joonistaja. Või üldse käsitööline. Suuresti just oma sooviga kiirustada, teha ruttu ja pealiskaudselt olen keeranud kokku ühed parajad käkid. Soovisin arendada oma oskust süveneda ja kannatlikult areneda. Õppida tulemusi ootama, mitte kohe uue asja juurde tormata. Tahan hinnata protsessi, märgata iga edusammu ning eksimustest õppida, et järgmisel korral paremini hakkama saada. Nüüdseks võin öelda, et kogu eelnev pühendumine on olnud minu suurim toetaja oma unistuste elu loomise teekonnal.

Esimene lõvitar, kelle ma joonistasin, ei näinud isegi lõvi moodi välja. Pidin kursuse jaoks sellele nime peale kirjutama, et teised ka aru saaks, mida ma luua üritasin. Olin liiga pealiskaudne ning tegin liiga ruttu. Mul polnud kogemust. Aga ma ei heitunud, sest olin kindlalt otsustanud oma elu luua selliseks, nagu ma teadsin, et ma soovin. Sellest sai minu kütus. Tunnustasin ennast esimese sammu eest ja lubasin, et saan järjest paremaks. Lõvitar on vastupidav ja sihikindel loom.

Mõned vahepealsed lõvitarid – igaüks omamoodi samm eesmärgi sunnas, osa minu loomingust

Teine väljakutse oli leida endale aega loominguks. Leida aega keskendumiseks ja kunstisse süvenemiseks. Sest ega joonistamine pole ainus tegevus minu tegevuste nimekirjas, mille kaudu loon oma elu. Algul oli aja võtmine väga raske, vahel ei suutnud ma isegi kord kuus korralikult joonistada. Lubasin endale, et proovin ikkagi vähemalt korra kuus. Enam-vähem nii ka läks. Mida rohkem ma lõvitari piltidega aega veetsin, seda rohkem sain aru, miks ma seda teen. Enesekindlus, mida lõvitar ka esindab, kasvas kogu aeg. Ning seda kergem oli kunstiga tegelemiseks aega võtta. Ja niimoodi aega võttes hakkaski teda rohkem kogunema. Ka teiste oluliste ja skeemis kirjas olnud tegevuste jaoks. Kuidagi tõi selle sisemise looma uurimine mind lähemale loodusele, loomulikkusele ja sellele tohutule jõule, mis looduses on. Loomise jõule.

Korraliku lõvitari pildi joonistamine oli üks minu elu loomise skeemis seatud eesmärkidest. Sellise pildi loomine, mida vaadates on aru saada, et inimene on andnud oma parima. See pole senini õnnestunud. Kuigi pildid on läinud paremaks, tean ma sisimas, et ma pole andnud oma parimat. Teekond jätkub. Olen ikkagi olnud kohati liiga lohakas või mugav. Ma tean, et saan veel areneda ja see ongi ilus. Ilus on näha iseenda kasvamist ja toimetamist selle sihikindluse ja keskendumisega, mida olen õppinud lõvitarilt. Olen kogu aeg joonistanud sama foto järgi ning seda fotot tuhandeid kordi vaadanud. Kasutan seda isegi kord nädalas oma meditatsiooni objektina. Püsivus, süvenemine ja sihikindlus. Kindlus endas ja oma valitud tees. Need omadused on minus kasvanud ja ilmnevad järjest rohkem ka siis, kui ma ei joonista. Seeläbi on kaost vähem, rahu rohkem ja tulemused igal pool paremad. Mis omakorda suurendab enesekindlust. Olenamata nendest tugevatest sõnadest on kergust elamises olulisel enam ja elurõõmu samuti.

Veel kaks lõvitari – igaüks omamoodi loom. Loomas omamoodi elu.

Jätkan oma teekonnal. Päris mitmed eesmärgid minu elu loomise skeemil on juba täitunud, osad veel loomises. Kuna mul on kindel tegevuskava, tean ma täpselt, millal see realiseerub. Siis kui olen saavutanud läbi oma loomise eesmärgi: see imekaunis maailm toetab mind, ma olen omaks võetud ning elan külluses ja armastuses. Tean, et minu eesmärgi täitumine on ainult minu enda kätes. Selles, kuidas ma maailma kogen. Ja ma tahan kogeda maailma just kirjeldatud moel, alati. Seetõttu jätkan selle südamliku julgusega ning tahtejõuga, mida olen õppinud lõvitarilt. Jätkan julgusega minna edasi, saavutada oma eesmärk. Luua just seda, mida ma päriselt tahan luua. Ja olla selles kindel. Väljendada oma kindlust reaalsete tegevustega, millega ma oma elu loon. Iga edusamm annab jõudu juurde ja iga tagasilöök kinnitab minu tahet veelgi. Ma tahan elada oma unistuste elu ning seda oma tegevustega järjest rohkem luua. Soovin kasvatada ühendust selle loomaliku väega minu sees, mis annab jõudu vastu pidada.

Seni viimane ja esimene pilt. Iga pilt iseloomustamas täpselt seda, milline mu elu sellel hetkel oli. Iga pilt lõvitarist on natukene ka pilt minust sellel hetkel. Huvitav on see, et teatud kindlad jooned jäävad – tuleb osata lihtsalt läbi nende luua seda, mida soovin. Tuleb neid jooni peenemaks lihvida.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s