Elurikkus

Elurikkus – ehk elu rikkus ja rikkus elust. Avastan järjest enam, kui rikas on elu. Elul on kõik olemas ja kui mina olen osa elust, on ka minul kõik olemas. Siis elu toetab mind, pakub üllatusi, ilu, värkust ja kõike imelist veel. Kui otsustan pühendada ennast elule, siis elu avab ennast mulle. Tasapisi, vastavalt sellele, kui siiras ja kindel on minu pühendumine. Sellel nädalal taipasin, et mis tähendab päriselt minu soov, et elu ennast mulle avaks ja kuidas see soov täita. Elu avab ennast siis, kui mina lähen eluga kaasa, kuulan elu kutset. Kui kutsutakse, lähen kaasa, ja siis avatakse järjest enam uksi. See ongi elukutse – teed seda, mida elu kutsub tegema ja vastu saad elurikkust ehk elu rikkust.

Sellel nädalal, kus Hendrik on sõitnud Saksamaale tööreisile, olen mina kandmas kogu meie ühiselt loodud rikkust – kodu ja lapsi. Ja siis veel enda tööd. Kui lastehoid on ajutiselt suletud, üks kodus abis käiv lapsehoidja haige ja kui olen võtnud endale tööalaselt tavapärasest rohkem kohustusi. Siis avastan, kui leidlik ja tugev ma olen. Kohanemisvõimeline – tugev ja paindlik samaaegselt. Need looduse rikkused on ka minus olemas. Kõik siinsamas, minu sees ja sisemise rikkuse kaudu avanevad ka välised. Ja tõesti, nii ongi. Kui on õige suhtumine (bhava), siis asjad lihtsalt kuidagi sujuvad. Ja tänu joogale olen selle õige bhava leidmises järjest osavam.

Õnneristik nr 1 – leitud mänguplatsi juurest ja kõik lapsed, kes seda nägid, läksid väga elevile. Vähemalt on teada, et lugu nelja lehega ristikutest pole mingi müüt.

Üllataval kombel olen õige suhtumisega saanud sellel nädalal hakkama palju enamaga, kui ma saan muidu, kui mul on olemas palju suurem nö tugisüsteem. Teiste abile liialt lootmine laseb muutuda laiseks. Ja siis ei koge ma seda elurikkust, mis on minus peidus. Kui palju häid lahendusi suudab leida üks inimene, kes tahab saada hästi hakkama ja kellel pole loota mitte kellelegi teisele peale iseenda ja elurikkuse enda sees ja looduse tema ümber. Elurikkus avab leidlikuse ja leidlik inimene kogeb omakorda rohkem elurikkust.

Kohalik põõsas

Vaatamata vihmasele ilmale naudime Emma ja Pärdiga õues olemise aega. Kogu meie kodu ümbrus on nii ilus ja elurikkusest pungil, et on tunne, et elame maailma kõige ilusamas ja armsamas kohas. Lisaks kõiksugustele lastele lähedasel mänguplatsil, on meie hoovis nii palju erinevaid rohelisi taimi ja kirevaid õisi. Imelisi lõhnu ja natuke ka maitseid. Iga kivi või põõsa taga on suisa omaette maailm. Elurikkusest ja leidlikkusest annab minu elus märku juba ainuüksi asjaolu, et kuigi ma pole otsinud, olen sellel nädalal leidnud neli nelja lehega ristikut. Enne seda olen leidnud neid elu jooksul kolm, kusjuures ühe neist sellel kevadel. Niiet, kes elurikkust soovib, see ka leiab. Loomulikult sõin need ära ja soovisin oma unistuste täitumist. Tunnen küll, et Õnn kõnnib minuga. Minu söömist nähes tahtis kohalikku maitserikkust nautida ka Pärt, aga ma ausalt ei teadnud, kas ristikuid ka tegelikult süüa tohib. Vaatasin siis järele ja leidsin sellise imelise loo: https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/79180256/ristiku-oied-ja-lehed-toitudes-jookides-ja-ravimina. Niisis pugisime Pärdi ja Emmaga veel mõned kodumaised väetaimed sisse – aga seda need ka just on, väetaimed ehk ravimtaimed. Niiet põhitoiduks päris ei sobi. Aga kavatsen sellel aastal viia ellu kasvõi natukene kohalike taimede uurimist, et ei peaks vähemalt suvel neid imelikke võõramaised rukoloid sööma, vaid ikka kodumaised rikkusi.

Õnneristik nr 2

Elurikkusega seoses veel – tahan väga endale hästi pikki ja ilusaid juukseid, nagu mul lapsena olid. Olen nendega küll elu jooksul igasugu trikke teinud, aga praegu värvin juba paar aastat hennaga ja pesen suhteliselt öko šampoonidega. Mõned kavalused veel. Olen ka avastanud, et elurikkuse säilitamine oma peas mõjub juustele hästi. Ehk siis, pesen juukseid natuke vähem ja nüüdsest Weleda beebide ökošampooniga, see on peaaegu lihtsalt kreem. Ei jäta juustele sellist imelikku kilest tunnet ja tunne on hoopis loomulikum. Sobib ainult nendele, kes väga elurikast peanahka armastavad :D. Muide, oma lastel pole ma kordagi juukseid šampooniga pesnud ja nii Pärdil kui Emmal on väga ilusad kiharad. Ei tea, kas saan ise ka kunagi sinna tagasi, et ainult puhta veega või taimeleotisega juuksed säravana hoida?

Õnneristikud nr 3 ja nr 4 teiste, lihtsalt armsate ristikute taustal.

Elurikkuse lainel elades on elu nii rikas, et vahel polegi meeles, mis eile juhtus, sest juba täna on nii palju juhtunud. Iga hetk on nii rikas ja elu nii kaunis. Elujõudu tuleb ka elurikkusest hästi palju juurde. Et oleks veel rohkem võimalusi elurikkust nautida, elu avatud ustest sisse minna ja kogeda. Isegi argised tegevused nagu koristamine või pesupesemine on elurikkuse lainel hoopis rikkalikumad kogemused. Kui lihtsalt järgneme elu kutsele rõõmsalt, sest meid kutsuti. Kuulame elu kutset, siis saame nautida elu rikkust. Elada elurikkuses. Ja minnes eluga kaasa ei tundu elurikkus enam hirmutav, vaid hästi loomulik. Sama loomulik, nagu on tegelikult need kaunid niitmata aiad ja pargid, mida mõned natuke ikka veel pelgavad. Elu pole vaja karta. Kui kardame elu, siis elurikkust ei kogegi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s