Hoolitsen oma elu eest

Kui Hendrik eelmise laupäeva õhtul bussiga Tallinna poole kimas ja järgmisel hommikul sealt Saksamaale lendas, tundsin, et minu oskused ja teadmised hoolitsemise vallas pannakse taaskord tõsiselt proovile. Terve nädal ilma temata. Kui hästi suudan ma hoolitseda iseenda elu eest koos kõige sellega, mis mul on, ilma, et abikaasa mind toetaks? Nagu ikka elus, tuleb hakkama saada. Võtta vastutus iseenda elu eest enda kanda ning teha seda parimal võimalikult moel – ehk targalt ning hoole ja armastusega. Sest ainult nii saab elu eest tõeliselt hoolt kanda. Ja kui mina kannan hoolt oma elu eest, siis hoolitseb elu minu eest.

Sellel suvel toimus minus üks väga oluline nihe. Ühel hetkel, kui mul oli kogunenud parajalt suur hunnik stressi, millega ma polnud osanud tegeleda, tundsin ma, et tahan oma elu eest põgeneda. Kuhugi ära. Minu alateadvus süüdistas kõiki teisi, sh Hendrikut ja tahtsin tema juurest ära. Et oma stressist vabaks saada. Võtsin siis Emma kaasa ja läksin kodust ära. Paariks tunniks oma vanemate juurde. Tundsin, et pean seda tegema ning veel midagi imelikku. Mängisin oma alateadvuses läbi olukorra, et mis saaks, kui ma praegu Hendrikust lahku läheksin. Nutsin, kannatasin ja halasin ning sain aru, et Hendrikuga lahku minemine oleks üks hiilgama suur jama ja õnnetus. Minule, temale ja meie ühisele elule. Ja loomulikult meie lastele. Aga see mäng andis mulle midagi väga olulist – teadmise, et ma saan ise oma eluga hakkama. Ma taipasin, et isegi kui ma peaksin oma edasise elu elama ilma Hendrikuta, siis ma saaksin hakkama. Sain teadmise, et ma ei pea oma abikaasaga koos olema mingi sunni pärast. Ma olen temaga koos, sest ma soovin nii. Ma olen vaba olema temaga koos, armastusest. Sain aru, et kogu minu elu on minu oma, ma vastutan selle eest ning ma olen selleks võimeline. Ilmselgelt on üksinda oma elu eest vastutamine hoopis raskem, kui siis, kui keegi sind aitab. Taipasin päriselt, et ma saaksin siiski hakkama. Ja nii ma saingi aru. Hendrik aitab mind ja iga abi eest olen ma üüratult tänulik. Aga ma ei eelda, et ta mind aitama peaks, sest see on minu elu. Ja ma ei eelda seda ka kelleltki teiselt. Mina ise pean oma elu eest hoolitsema. Hoolitsema kõige eest, mis minu elus on.

Olen siiralt tänulik, Hendrik, et aitad – hoolitsed minu, laste ja kodu eest. Ja nii palju veel.

Niiet kui ma hommikul ärkan, pean hoolitsema iseenda eest ning siis oma koera eest. Viima Sauli välja jalutama ning panema talle süüa. Pean viima ta õue jalutama vajadusel ka kell kaks öösel, sest ta on minu koer. Hoolega vaatan oma laste järele ning annan oma parima, et neil oleks kõik hästi. Kui vaja, hoolitsen nende eest ka nende elu kõige raskematel hetkedel. Suure hoolega. See kõik ja mõned asjad veel on minu kohustus, minu hool. Minu kodu ja kõik, mis siis on – need on samuti kõik osa minu elust. Ehk hoolitseda tuleb kõige selle eest. Ja mitte eeldada, et keegi teine peaks seda tegema. Selline eeldus tekitab mõttetut jama inimeste vahele ning lõpus võtab armastuse elust ära. Kui ma tean, et kõik minu elus on minu asjad ja kõigi nende asjade eest tuleb hoolitseda mul endal, siis vastutan ma oma elu eest. Aga hoolitsemine pole lihtsalt vastutamine. Hoolitsemine eeldab tarkust ja südamesoojust. Ainult selliselt tehtud teod toovad hoolt ka mulle endale. Hoolitsedes tõeliselt oma elu eest hoolitseb elu tõeliselt minu eest. Läbi nende, kes on osa minu elust ja saavad minu hoolest osa.

Vajasime Pärdiga teineteise hoolt ja võtsime ette ööbimise kohtingu. Meie hommikune kakao.

Niiet iga kord kui ma avastan endal mõne negatiivse mõtte ja tunde seoses minu kohustustega elus, tuletan endale meelde, et maailmas pole olemas mitte kedagi teist, kes peaks seda tegevust minu eest tegema. Ma võin paluda kellegi abi ning oma abilisi väga tänada. Kuid väga ohtlik on eeldada, et keegi mind aitama peaks. On ohtlik eeldada, et keegi peaks hoolitsema minu ja minu elu eest. Kui tegelikult on see täpselt ainult minu kohustus. Niimoodi oma elu peale vaadates ei teki kiusatust enda kanda liiga suuri koormaid kahmata. Ei teki vajadust kedagi süüdistada või ennast ohvriks teha.

Pärt lastehoius – täna kogu Väikeste Teadlaste Maja nii imelise hoolitsemise eest

Loomulikult on mul sellel nädalal abis hoidja, Pärt on käinud lasteaias ning olen korra käinud väljas söömas. Olen helistanud Hendrikule ja küsinud nõu ning ta on rääkinud lastega. Ning abilisi on olnud veelgi. Ja olen siiralt tänulik kogu selle abi eest. Olen tänulik inimestele minu ümber, kes aitavad mul oma elu eest hoolitseda ning muuta mu elu ilusaks ja õitsvaks. Ju siis olen mina osa nende elust ja tegelikult aidates mind, hoolitsevad ka nemad oma elu eest. Igaüks iseenda eest, samas kõik üksteise eest. Milline imeilus eluõis, mis avaneb oma ilusamail kujul just siis, kui tema eest hoolitsetakse. Siiralt, targalt ja südamest. Hoolitsedes iseenda elu eest. Hoolitsedes Elu eest.

Minu elu õied – hoolitsen nende eest parimal moel. Ka iseenda eest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s