Kuidas ma hoolitsen?

Hoolitsemine tähendab hoole andmist. See algab märkamisest, et mis on minu elus olemas. Kõik asjad, mis on minu elus, on minu hoole all. Kui hästi või halvasti ma neid asju oskan märgata ning kui hästi ma nende asjade eest hoolitsen, sellest sõltub tegelikult minu elu kvaliteet. Ja asjade all pean ma silmas kõike ja kõiki, mis on minust erinevad. Minu abikaasa, lapsed, esivanemad, sõbrad, köögimööbel, aed või isegi võõrad inimesed, keda kohtan. Nad kõik on mingil hetkel minu elus. Järelikult on nad sellel hetkel minu hoole all. Minu hoolealused viisil või teisel. Minu elu kvaliteet on teatud viisil kõigi minu elus olevate asjade kvaliteetide summa. Kui ma tahan õitsvat elu, tuleb oma elu eest tõeliselt hoolitseda. Ka kõige väiksema lilleõie eest.

Üks suuremaid lilleõisi mu elus! Armas Pärt kogus raha ning pärast hoolikat kogumist valis hoolega endale mänguasjapoest vahva legokomplekti. Selle panime koos hoolega kokku.

Nagu öeldud, algab kõik märkamisest. Kui ma ei tea, et miski on olemas, ei tähenda, et seda poleks. See tähendab lihtsalt, et ma polnud võimeline seda osa oma elust sellel hetkel tähele panema. Arendades enda võimekust olla siin ja praegu, areneb meie võimekus märgata. Ja märkamisest saab alguse hoolitsus. Märkamine ise on juba hoolitsemise esimene samm. See tähendab, et anname millelegi oma tähelepanu. Ja tähelepanu andmine on hoolitsemise viis. Mõnikord märkamisest juba piisab, et selle aspekti või asja eest meie elus hoolitseda. Kui see märkamine on veel täidetud rõõmu, tänulikkuse, heatahtlikkuse või mõne muu positiivse energiaga, on see kindlasti üks hea hoolitsemise viis.

Märkamisest saab loomulikult minna edasi ning mida lähemal mingi asi meile on, seda suurema tõenäosusega tulebki lisaks märkamisele veel mingeid samme astuda, et hoolitsemine oleks piisav. Ehk mida suuremat rolli keegi või miski meie elus mängib, seda rohkem ja paremini peame tema eest hoolitsema.

Laste eest hoolitsen uue lugemisvaraga raamatukogust. Saul ka rõõmsalt raamatujahil kaaasas.

Hoolitsemisel on erinevad levelid. Ja mida kõrgem on meie elu eest hoolitsemise level, seda kõrgemal levelil me elame. Levelite tõstmine on pidev ja peen töö. Mõnel inimesel tuleb see nii loomulikult välja, teisel vajab jälle kõvasti pusimist. Üks on aga kindel – mida paremal levelil me iseennast hoiame, seda kvaliteetsemat hoolt me suudame pakkuda. Ja mida kvaliteetsem on meie pakutud hool, seda hoolikamalt hoiab ja toetab elu meid. Õitseng loob õitsengut. Ehk see on spiraal, mis läheb vastavalt meie soovile ja tööle sujuvalt üles. Kuid samahästi võib minna ka märkamatult või vahel isegi kolinal alla. Närbumine loob närbumist.

Teine suur lilleõis! Emma hoolitsemas oma pehmete sõprade eest

Hoolitsemine pole niisama kellegagi või millegagi tegelemine. Mõnikord on tegelemine hoopis kahjustav mitte hoolitsev. Aianduse ABC. Selleks, et tegevus kannaks tõeliselt hoolitsemise silti, peab see olema kantud siiralt ja tõeliselt isetusest, headusest ja tarkusest.

Näiteks saan ma oma abikaasaga tegeleda väga erineval moel. Hoolitsemine on siis nii: ma märkan oma abikaasat eemal seismas. Ma naeratan talle armsalt ehk saadan esimese hoolimise noodi. Siis lähen ma talle lähemale, kallistan, silitan ja olen siiralt tema olemasolust ja tegevustest huvitatud. Just siiralt, ilma soovita teda kuidagi mõjutada, vaid sooviga lihtsalt tema eest hoolitseda. Olen aktsepteeriv oma kallima mõtete, emotsioonide ja tegevuste osas. Ja mõnikord pean võtma hoolitsedes vastu ka selle, et ehk tema soovib praegu olla omaette ning tegeleda millegi hoopis muuga kui minuga. Ehk hoolimine on märkamine ja teadvustamine, mida sellel inimesel on sellel hetkel päriselt vaja ning siis sellise hoole pakkumine. Lisaks inimese märkamine on teine märkamise tase tema vajaduste märkamine. Ainult selline hool saab inimest toetada ning meie omavahelist ühendust kasvatada. Vastasel juhul on see lihtsalt egode põrkumine, mis tegelikult inimesi kaugendab.

Suurimad lilleõied – mina ja minu mees. Meie kohtingul hoolitsemas oma abielu eest

Kui ma ainult oma soove ja vajadusi silmas pidades oma abikaasale kaela hüppan ning teda oma jutuvada, emotsioonide ja muuga üle külvan märkamata, kas ta seda soovib vastu võtta, on tegemist just selle kaugenemise poolega. Minu soov võib olla isegi hea, aga kui tegevuses puudub tarkus ehk oskamine aru saada, kas selline tegevus on kohane, pole isegi headel kavatsustel häid tagajärgi. Hoolitsemise alla ei käi ka kindlasti soov kedagi muuta, talle oma arvamusi ja vaateid peale määrida või soov kuhugi suunas lükata. See käib nii abikaasa, laste, sõprade kui ka täiesti võõraste inimeste kohta. Vajadus teha head on üsna tihti kantud isekusest, mitte siirast soovist hoolitseda. On hästi oluline seda piiri eristada, et tõesti oma elu eest parimal moel hoolitseda.

Hoolitsedes saame oma elu õitsengut suurendada. Imepäraselt. On väga oluline teada, et kuidas on vaja hoolitseda just praegu. Mis vajab minu hoolt? Ja millist hoolt see vajab? Märkamine, märkamine, märkamine. Muide, ka iseenda vajaduste märkamine ja nende eest parimal moel hoolitsemine allub täpselt kõigile neile reeglitele. Kas ma oskan teadvustada, mida minu kehal, hingel ja vaimul tõeliselt vaja on, et õitseda? Mida parema hoole all me oleme, seda suurem on meie võime märgata ning hoolitseda.

Imelist hoolt teile!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s