Miks ma jagan joogat?

Kui ma teismelisena esimest korda spordiklubis jooga tundi läksin, ei teadnud ma päris täpselt, mida oodata. Sattusin ühe toreda inglise keelt kõneleva naise võimlemistundi, mis sisaldas erinevaid kehaasendeid ning nende hoidmist. Sellele tunnile tagasi mõeldes oli see tegelikult väga igav ja mitte midagi ütlev, aga millegi pärast mulle väga meeldis. Tundsin, et see on millegi hea algus. Kuna see oli ainus joogatund, mida ma teadsin, käisin seal edasi. Mingi aja pärast algas selles samas spordiklubis veel üks joogatund natuke teistsuguse nimega ja mõnda aega käisin seal. Minu füüsilised võimed arenesid ning keha tervenes ning energiatase tõusis. Ja muutus energia kvaliteet ehk minu üldine enesetunne. Kogu aeg oli minus siiski teadmine, et joogas peab olema midagi veel enamat, kui lihtsalt keha liigutamine. See midagi veel avas ennast mulle tasapisi. Täpselt nii vaikselt või kiiresti, kui ma olin valmis vastu võtma. Käisin erinevate joogaõpetajate juures ning otsisin seda õiget, kes näitaks mulle jooga tõelisi sügavaid saladusi.

Minu lugu krija jooga juurde jõudmisest on väga isiklik ja sügav, mistõttu pole vajalik seda siin hetkel jagada. Küll aga võin öelda, et kui ma esimest korda Yogananda “Joogi autobiograafiast” krija jooga kohta lugesin, teadsin kohe, et see ongi minu võti selle millegi juurde, mida jooga tegelikult tähendab. Ja pärast mitut aastat krija jooga intensiivset praktiseerimist võin öelda, et avanenud on uksed, mille olemasolust mul varem isegi aimu polnud. Ja näen, et mitmed huvitavad aknad hakkavad ka paotuma. Just praegu.

Alates eelmisest neljapäevast olen ma krija jooga III pühendusel. See joogaretriit kestab kaheksa päeva ja on tõeline süvenemise meistriklass. Paljudes iidsetes traditsioonides kasutatakse retriidi perioodi, et süveneda ja intensiivistada oma praktikat. Olen juurde õppinud väga palju uusi tehnikaid ning täpsustanud olemasolevaid tehnikaid, mille omandasin I ja II pühendusel. Kokku ongi kolm pühendust. Krija jooga traditsioon koosneb erinevatest tehnikatest, millest enamus pole üldse seotud oma füüsilise keha liigutamisega. Eelkõige on tegemist keskendumise, meditatsiooni, hingamisharjutuste ja muu sellise sisemise tööga. Niiet kui ma ütlen, et ma olen krija jooga retriidil, siis tegelikult istun ma enamiku päevast ühe koha peal ja uurin enda sisemust. Loomulikult koos õpetajaga. Kui sisemised praktikad on teatud piirini omandatud, saab neid edukalt kasutada nii asendite tegemisel kui tegelikult kogu aeg. Ehk krija jooga ongi selline jooga, mida saab integreerida täielikult oma igapäevasesse ellu. Krija tähendabki teadlikku tegevust mingi eesmärgi saavutamiseks. Ja teadlik saab olla absoluutselt iga tegevus.

Jooga südames

Joogatunnid, mida mina juhendan, lähtuvad ka krija joogast. Küll aga on minu joogatunnid sisult ja ülesehituselt rohkem tavalise joogatunni moodi ehk põhiline rõhk on füüsilistel asenditel. Samas panen asendite sisse natuke, täpselt jõukohaselt, ka sisemist tööd. Selliselt arendavad joogaasendid oskust märgata ning teadvustada oma tegevusi. Need joogatunnid sisaldavad iga asendi sees võimalust areneda mitte ainult füüsiliselt vaid ka sisemiselt. Kui joogaasendid ning teised praktikad õpetavad teadvustama, lõdvestama, rahunema, haldama oma emotsioone ja mõtteid, on neist väga palju kasu oma elu juhtimisel. Olles füüsiliselt heas vormis, piisavalt stressivabad ning rõõmsad, oleme me paremad inimesed. Me oleme paremad lapsevanemad, töökaaslased, elukaaslased, lapsed ja sõbrad. Võin ausalt öelda, et õppides joogat integreerima oma igapäevasesse ellu, muutub elu ikka väga palju ilusamaks ja harmoonilisemaks. Kannatusi jääb tohutult vähemaks ning armastust ja rõõmu tulvab korralikult peale. Ja paraneb oskus saada hakkama ka raskemate olukordadega nii, et neist sünnib raskuse asemel kergus. Muutused kasvavad tasapisi, võrdselt inimese pühenduse määraga. Loomulikult teeb ka niisama füüsiline aktiivsus natukeseks ajaks elu paremaks ning hoiab keha vormis, kuid jooga sisaldab lisaks treeningule veel nii palju enamat. See annab oskuse ise rõõmu luua ilma väliste vahenditeta. Leida üles see miski, mis võtab ära vajaduse otsida midagi veel.

Ükskord minu joogatunnis

Mulle väga meeldib jooga kui viis, mis õpetab elama täisväärtuslikku ning tõeliselt elamisväärset, õnnelikku elu. Olen selle joogaretriidi ajal saanud palju taipamisi, kuidas jagada joogat nii, et see oleks lihtsamini mõistetav ja kasutatav. Kuidas jagada nii, et sellest oleks võimalikult palju kasu. Et see aitaks igat inimest, ükskõik, milline probleem tal parasjagu ka on. Kas füüsiline, emotsionaalne või mõtetega seotud. Ma tahan jagada sellist joogat, mis päriselt aitab mõista ja muuta oma elu. Ma tahan jagada joogat, et maailmas oleks rohkem õnne. Päris õnne. Sellist, mis ei kao esimese välise stiimuli mõjul ega seisa üleval ainult ühe õlekõrre otsas.

Jooga puudutab mind väga tihti. See puudutus on nii õrn ja armastav ning ma tunnen, et ma ei saa seda ainult endale hoida. Nii pole lihtsalt õige. See on ka üks põhjuseid, miks ma kirjutan seda blogi. Aie jooga blogis on kirjas taipamised ja mõistmised, mis on saadud läbi jooga. Ja olgu öeldud, et enamik minu enda joogast näeb kõrvalt välja nagu täitsa tavaline elu. Praktikad on sees pool. Joogatundides tegutsen ikka väljapoole ka. Jagan seda, mis on minu sees tänu joogale. Muide, alustan sügisest ühe algajate kursusega. Niiet, kui tunned kutset, vaata siit. See võib olla sinu võti.

Rõõm joogast

Leave a Reply