Lähedus paarisuhtes

Me kõik valisime oma kaaslase kunagi selleks, et olla temaga koos, tema lähedal. Ilmselt on see soov ikka alles ja me tajume, kui oluline on lähedus paarisuhtes. Mida lähedasem keegi on, seda lihtsam on koos olla. Seda sarnasemad ollakse, sest lähedus tähendab mingis mõttes ka sarnasust. Seda, kui lähedal keegi kellelegi on. Kuidas saadakse sarnaseks? Siis kui ollakse siiralt koos ja ollakse koos lähedalt. Kui avame oma hinge teisele inimesele, saame me kohtuda kõikehaaravalt. Saame saada osa teineteise sügavamatestki kogemustest. Võime uppuda teineteise lõputusse sügavusse.

Läheduses ollakse teineteisele lähedal. On suhteid, kus ollakse füüsiliselt lähedal, aga hingeliselt väga kaugel. Ja on suhteid, kus hingeline lähedus püsib vaatamata füüsilisele kaugusele. Loomulikult on füüsiline lähedus paarisuhtes väga oluline, aga kahjuks pole üdini ehedat ja armastusest pakatavat füüsilist lähedust võimalik iialgi saavutada ilma hingelise läheduseta. Ja läheduse kogemust paarisuhtes ilma teineteisele oma hinge avamata paraku ei teki.

Lähedus on seotud ka lähtega ehk lähtekohaga, algusega. Lähedus on see, kust kõik head asjad algavad. Eriti kehtib see põhimõte abielus. Inimesed ei lähe ju enamasti lahku mitte sellepärast, et armastus saab otsa. Küll aga võib saada otsa võimekus armastust kogeda, sest hinged on teineteise ees suletud. Suhte viib karile või lõpetabki tihti asjaolu, et lähedust ei ole. Ja kui pole lähedust, pole ka teineteise mõistmist. Kui pole mõistmist, on konflikt. Mida rohkem on konflikte, seda kaugemale teineteisest tüüritakse. Ehk lähtekoht, millest kõik algas ja algab, liigub teineteisest eemale ning head asjad hakkavad tasapisi lõppema. Esialgu hoiavad koosolemist ülal varasemalt koos kogetud lähedased hetked, aga ajapikku hakkavad ka need ununema. Ja lähedust jääb veelgi vähemaks. See ongi lahku kasvamine – üksteisest eemale, esialgsest lähtest kaugele.

Sellised asjad juhtuvad inimestega kogu aeg. Eriti nendega, kelle suhe on kestnud pikka aega, kes pühenduvad üdini karjäärile või kellel on väikesed lapsed. Olen seda kõike väga valusalt kogenud ka omal nahal suhtes abikaasa Hendrikuga. Kui elu on pidevalt täis tegevusi, mis justkui karjuvad sinu tähelepanu, siis tegeledki nendega. Lähedus muudkui väheneb ja sarnasused kaovad. Mõistmine kaob, konfliktid kasvavad ja ühist lähtekohta on pea võimatu leida. Oleme korduvalt tundnud, et lähedust on juba kriililiselt vähe. Need on hetked, mida tuleb märgata ja millele ärgata. Eelkõige on need aga hetked, mida tuleb ennetada. Elu võib asju nii täis olla, kuid läheduse jaoks tuleb osata ruumi teha. Siis püsib suhe, kestab koosolemine ning sarnasus kasvab. Jääb alles kõikide heade asjade alguspunkt ehk läte.

Hoides lähedust kõikide asjade keskel

Praktiseerime Hendrikuga mõlemad joogat ning oleme tänu sellele iidsele õpetusele nii mõnedestki karidest napilt, kuid siiski kindlalt mööda triivinud. Tänu erinevatele joogalikele praktikatele oleme leidnud teatava harmoonia iseendas ja oma suhtes, mida iga päev kindlameelselt üleval hoiame. Need tegevused, millega suhet toita, kasvatada ja õitsele viia, on enamasti väga lihtsad. Raske on nende tegevusteni jõuda.

Üks olulisi rutiine on see, et käime Hendrikuga vähemalt kord nädalas kohtingul. Oleme mees ja naine, mitte emme ja issi või tähtsad tööinimesed. Naerame, kõnnime käest kinni, kallistasime ja oleme koos õnnelikud. Ning proovime vähemalt mõneks ajaks unustad kõik teised kohustused, sh lapsed, ning nautida täielikult koos olemise rõõme. Väikese kohtingu proovime hoida ka argipäevas, kasvõi paar minutit siis, kui lapsed juba magavad. Võtame aja, et arutada nende asjade üle, mis meid lisaks lastele veel lähendavad. Mida kumbki päeval tegi, koges ja mõtles. Või arutame sügavamaid ja filosoofilisemaid küsimusi. Ikka selleks, et koos oleks tore. Ning selleks, et jagada oma kogemusi. Sest kui me oleme kasvõi läbi jutu kogenud samu asju, oleme me sarnasemad ja lähedasemad.

Loomulikult otsime ka päeva jooksul aega, et kasvõi korraks mehe ja naisena ühineda. Väike suudlus või tugev kallistus, tähendusrikas toetav pilk või soe naeratus äratavad soojuse mehe ja naise vahel. Mõnikord, kui oleme lahus, ma isegi kujutan ette, et oleme koos. Tunnetan oma kalli abikaasa soojust ja armastust ning saadan omalt poole talle teele häid tundeid. Isegi nii lihtne asi muudab lähedasemaks. Sest see loob ühenduse ning toob teise inimese mõtetesse ja seeläbi lähedale. Siis on õhtul kokku saades pinget meie vahel palju vähem ning ühiselt jätkamine hoopis lihtsam. Lapsed tunnevad ka ennast turvalisemalt, sest ema ja isa on armastuses. Ükskord, kui lastel oli eriti raske, suudlesin Hendrikut eriti kirglikult ja kaua. Sellest mehe ja naise ühendusest kiirgus nii palju armastust, et lapsed muutusid koheselt rahulikumaks. Pinge mehe ja naise vahel pole kellelegi hea.

Lisaks on oluline võtta aega seksiks, päris seksiks. Ja võtta aega, et lahendada mis iganes probleemid selle normaalset toimist takistavad. Muide, üllatus üllatus, ka siin aitab jooga. Aga see on juba omaette teema.

Oleme koos oma abikaasaga paarisuhte läheduse teemaga väga palju tegelenud. Seadnud selle väga olulisele kohale oma elus, sest me mõlemad kogeme, kui oluline on hoida lähedust alles. Nii meie endi kui ka meie laste, ning kaudselt kogu ühiskonna jaoks. Armastavad suhted abielus ja peres jõuavad meie kaudu ka teiste inimesteni. Ja samamoodi vaenulikud ning konfliktsed suhted.

Lähedus suhtes on nii oluline ja selle nimel tasub pingutada. Kui ma võrdlen oma elus hetki, kui oleme Hendrikuga eriti lähedased nendega, kui me pole, siis kontrast on tohutu. Tõeline lähedus abielus on üks ilusamaid asju, mida ma tean. Kui lähedus on asendunud kaugusega, võiks alustada kasvõi lihtsalt koos maha istumisest ja teineteisele otsa vaatamisest. Ja meenutamisest, miks me üldse kokku saime ning mis meile teise juures tegelikult nii väga meeldib. Me tegime seda Hendrikuga mingil hetkel, sest lihtsalt oli juba nii meelest läinud. Ma loodan, et kunagi enam ei lähe. Et lähedus meie abielus muutub ainult lähedasemaks. Soovin, et meie abielu lähtekoht oleks siiras armastus, mida me koos kogeme. Hästi lähedal teineteisele. Sest lähedus abielus on lähtekohaks kõigele muule heale, mis selles ühises elus sündima hakkab.

Muide, 5. novembrist plaanin (osaliselt koos Hendrikuga) alustada neljaosalise kursusega “Lähedus paarisuhtes – joogalik lähenemine”. See kursus sisaldab kõiki neid tööriistu, mis aitavad paaril taas teineteisele lähemale liikuda ning oma hinged tõelisele lähedusele avada. Kursusel saab osaleda füüsiliselt Tartu joogakeskuses (saali mahub 8 paari) või virtuaalselt läbi arvuti. Ning kõiki tunde saab hiljem ka järele vaadata. Annan oma parima, et panna sellesse kursusesse kokku lihtsad, aga päriselt töötavad praktikad, mida saab igaüks kasutada oma suhte paremaks muutmiseks ning seeläbi oma elu õnnelikumaks muutmiseks. Kursuse tasu paarile on 108 eurot. Anna oma osalemise soovist teada aiejoogast@gmail.com või ostes kursuse e-poest. Ja ole valmis oma armsamale hästi lähedale minema :).

Et armastuse leek alati püsiks!

Imelisi läheduse kogemusi soovides

Kerli Aie joogast

Leave a Reply