Minu imeline Tai

Selle aasta sügisel viisin läbi esimese jooga algajate kursuse oma elus. Lisaks kõigele muule kasulikule õpetasin sellel kursusel kasutama tapase jõudu ning rääkisin eesmärkide seadmise olulisusest ning sellest, kuidas neid ellu viia. Minu enda eesmärk selleks kursuseks oli – elada troopilisel saarel. Tollel hetkel tundus see eesmärk väga kaugel tulevikus ehk täide minevat. Kõik asjaolud minu ümber ei ennustanud üldse mingit võimalust minna kasvõi lühikesele reisile, rääkimata pikemast peatumisest mõnes troopilises paradiisis. Ometi sõitsime me detsembri alguses perega kuuks ajaks täielikule paradiisisaarele kogu ilmakärast eemal.

Phuketi lennujaamas pärast pikka reisi

Tai saar Koh Yao Noi tõmbas minu tähelepanu juba 2020. aasta märtsis, kui käisime oma eelmisel Tai reisil. Oli mitmeid asjaolusid, miks ma tookord siia tulla ei saanud. Aga unistus minus ja teadmine, et see saar on väga eriline, olid alles. Niiet kui ma lõpuks selle aasta detsembris siia kohale jõudsin, et suutnud ma ausalt öeldes oma õnne uskuda. Ja see maja, mille me kuuks ajaks täitsa mõistliku rahaga enda kasutusse saime, lisas ainult uskumatuse tunnet juurde. Majaomanikud olid maja isegi meie jaoks lastesõbralikumaks ümber disaininud, näiteks pannud rõdudele lisapiirded, kuigi me seda üldse ei palunud.

Emma hommikujooga turvalisel kodurõdul

Hendrikul oli tubli pereisana saare osas mõned mured, kuid need lahenesid kõik täisti imelisel moel. Näiteks nagu see rõdupiirete teema. Teine mure oli selles, et saarel ei rendita autosid. Ainult rollereid. Kuidagi juhtus aga nii, et üks kohalik mees laenas täitsa ilma küsimata meile kuuks ajaks oma suurt ja uhket autot täiesti naeruväärselt soodsa hinnaga. See oli saare üks uhkemaid autosid ning mahutas peale ka isegi meie laiendatud perekonna koos kahe vahetuslapse ning Kriti vanematega. Lisaks oli saarel oodatust rohkem imelisi restorane, kus kohalikku imelist toitu nautida.

Meie laiendatud pere

Kohtusime saarel ka imeliste inimestega ning saime tunda tohutut headust. Näiteks tõmbas mind väga ühe väikese kauni poe poole. Käisin seal korduvalt ning kohtasin selle poe pidajat. Imearmas kohalik naine Joy peab toredat suveniiripoodi ja kohvikut, kus kõik asjad on tehtud nii suure armastusega ja enamasti kohalike naiste poolt käsitööna. Sain temaga sõbraks ning rääkisime südamest südamesse. Õppisin temalt palju ja ilmselt tema midagi minult ka. See oli kuidagi väga imeline sünergia meie vahel, millest saime mõlemad väge juurde. Selliseid väiksemaid toredaid kohtumisi oli veel palju.

Joyga sõbrustamas

Üks suur kohtumine leidis aset aga veel enne reisi. Paar nädalat enne Taisse tulekut saatis saatus meile imelise reisikaaslase – Franziska. See armas tüdruk on nii abivalmis, lahke, sõbralik ja toetav ning ma isegi ei kujutaks seda pikka reisi ilma temata ette. Ta on alati seal, kui vaja. Franziska on isegi hoidnud lapsi, et pakkuda minule ja Hendrikule kahekesi olemise aega. Ta aitas mul valmistada meie pere täitsa esimese oma jõuluõhtusöögi; pakkis kõik jõulukingitused; valmistas meiega koos jõuluehted ning kaunistas puu; mängis Pärdiga kaarte; aitas Emma käru lükata ning kotte kanda. Ja kannatas ilma ühegi nurinata laste jonni ning vahel ka minu ja Hendriku tujusid.

Lapsed Franziskaga pelmeene tegemas

Ka meie ajastus Taisse tulemisel oli imeliselt täpne. Sisuliselt õnnestus meil Taisse tulla väga lühikese ajaakna sees, kus vaktsineeritud reisijatele polnud karantiinikohustust. Kohustus oli enne meie tulekut ning hakkas uuesti kehtima natuke aega pärast seda, kui me saabusime. Meie olime täpselt õigel ajal õiges kohas. Ja seda on juhtunud palju. Kuna meie eelmine Tai reis oli samuti kogu maailma kaosest hoolimata nii hoitud ja imeline, siis teadsin, et ka seekord läheb kõik imeliselt. Ja täpselt nii ongi.

Mina ja mu imeline mees meie imelisel kohtingul

Olen näinud, tundnud, õppinud, maitsnud, katsunud ja kogenud nii palju. Lihtsalt uskumatu. Korduvalt on tulnud ette olukordi, kus tunnen, et kõik on lihtsalt imeline. Sõna otseses mõttes imedest kantud. Olen saanud tohutult inspiratsiooni ja jõudu, et teha neid asju, mida ma tahan teda. Lisaks olen saanud teada veel palju rohkem selle kohta, mida ma siis tahan. Sellest kõigest aga juba järgmisel korral!

Meie jõulupesa

Leave a Reply