Jooga – minu elu tasakaalustaja

Olin teismelisena pigem rahutu loomuga – otsisin, tahtsin teada, kogeda ja palju. Mingil hetkel tundsin justkui, et ma ei leia seda, mida ma otsin. Kuigi ma seda endale teadlikult ei teadvustanud, tean nüüd, et see teadmine otsitu mitte leidmisest jõudis ühel hetkel minu alateadvusesse. Kui läksin ülikooli muutsin oma elu teadlikult rahulikumaks ja hakkasin süvenema. Mitte niivõrd sellesse, millesse ehk oleks oma juuraõpinguid silmas pidades pidanud süvenema. Mind paelusid rohkem füüsika, keemia, loodus, universum. Ja maagia. Näiteks otsustasin täpselt keset oma esimest eksamiperioodi lugeda järjest läbi kõik Harry Potteri raamatud. Sest need olid lihtsalt nii põnevad ja täitsid mingi lünga, mis minusse oli jäänud. Sain juuraeksamid ka enam-vähem tehtud, aga midagi ülemäära põnevat ma seal lõputust teooriast enda jaoks kahjuks ei leidnud. Minu põnevaimad ained viie aasta jooksul ülikoolis olid tegelikult valikained usuteadusest – tundsin, et seal üritatakse kirjeldada midagi, millest ma tahan teada.

Nüüd hiljem asjale tagasi vaadates saan aru, et kogu see sisemine muutus minus sai alguse joogalikust liikumisest. Nimelt hakkasin mõned aastad enne ülikooli minekut üsna regulaarselt tegelema keha-meele treeningutega. Tollal tõesti lihtsalt treeningutega, mis tasakaalustasid midagi minu sees ja suunasid vaatama sügavamale elu pealispinnast. Ja kindlasti suunas mind otsima kaasaegne tants, mida alates 15. eluaastast mitu korda nädalas harjutasin. Suundusin otsima ja vaatama: kaugemale sellest, mis oli minu ees, sest teadsin, et ma janunen millegi enama järele.

Nende otsingud kestavad loomulikult siiani. Olen saanud palju vastuseid, teadmisi, kogemusi ja oma teel jätkates saan neid kindlasti juurde. Mind on juhendanud mitmed joogaõpetajad, suunamudijad, koolitajad. Kõige enam on nad minu juhendanud otsima enda eest ja usaldama ennast. Kui ma saan kuskilt midagi teada, ei usu ma seda lihtsalt niisama. Ma katsetan ja uurin – kas see tõesti kehtib ka minu puhul? Kui jah, olen saanud targemaks ja kogemuse juurde. Kui ei kehti, siis olen samuti selle teadmise võrra rikkam.

Oma teekonnal olen avastanud, et püsivus on kõige olulisem element oma teekonnal edenemisel. Ükskõik, kas see teekond on sisemises või välises maailmas. Lisaks olen avastanud, et mõlemad – väline ja sisemine – on tasakaalu mõttes võrdselt olulised. Igas mõttes. Mulle meeldib mõte, et hakkama saamine oma elu väliste asjadega ning õnnelikkus elust näitavad seda, kui arenenud me vaimselt oleme. Füüsilise ja vaimse arengu tasakaalus hoidmine on minu jaoks väga oluline.

Minu igapäevane rutiin toetab minu elu füüsilist ja vaimset tasakaalu. Igal hommikul pühendan kindla aja kindlatele joogalikele hingamisharjutustele ja meditatsioonile, et minu meel oleks tasakaalukam. Nii olen ma ka heatahtlikum, mõistvam, arukam ja õnnelikum. Olen avastanud, et igapäevane joogaasendite praktiseerimine hommikul ja õhtul muudab mu keha tervemaks, sirgemaks, tugevamaks, vastupidavamaks. Kehaline enesetunne on oluliselt parem ja seeläbi ka minu võimekus asju füüsiliselt korda saata. Jooga tasakaalustab minu keha ja vaimu ning neid omavahel.

Lisaks olen avastanud, et mul on veel palju avastada. Ikka on mul aegu, kus olen liiga stressis. Ikka on hetki, kus ma ei käitu nii hästi, kui ma tean, et võiksin. Vahel teen natuke valesid valikuid. Samas ma tean, et jooga aitab hoida seda kogu elu, isegi selle kõige kaootilisematel hetkedel, ikkagi teatavas tasaaalus. Jooga aitab hoida üleval lootust ja aitab hoida suunda. Sest ma tean, et kui ma olen püsiv, tulevad alati lahendused. Asjad lähevad pärast raskust ikka kergemaks. Mõnel hommikul ärkan üles ja saan meditatsiooni ajal järsku vastused kõigile küsimustele, mis mind vaevavad. Mõnel õhtul pärast süvavenitusi ja lõdvestust tunnen, et mu keha on nii heas tasakaalus ning uni tuleb eriti kosutav. Tunnen täiuslikku harmooniat – nii kehas kui vaimus ja neis omavahel. Ja need hetked laevad täiega igaks uueks väljakutseks. Ja võimaldavad võtta vastu suuremaid projekte – sees ja väljas.

Jooga on andnud mulle enesekindluse, et tegelikult on mul olemas lahendused kõigile olukordadele. Minus on olemas tasakaalustaja kõigile tasakaalutustele. Ja iga päev on mul neid hetki, millal ma seda tean, järjest rohkem. Jooga on andnud mulle usalduse elu vastu ja iseenda vastu selles elus. Ma tean, et ma saan alati võtta kasutusele mõne oma tuhandest tehnikast ja olukorra kasvõi natukene paremaks muuta. Ma saan hingata välja on pinged, rahustada oma viha, lohutada oma kurbuse. Ma saan läbi lõdvestuse vabaneda füüsilisest valust. Ma saan läbi kindlate asendite muuta ennast tugevemaks ja enesekindlamaks. Mul on võimekus läbi sisemise juhtimise jõuda kontakti oma sisemise sügavuse kõige sügavama sügavusega ning ammutada sealt jõudu juurde. Jooga on õpetanud mulle tohutuid võimalusi oma elu tasakaalustada. Ja jooga on õpetanud mulle, et vahel on kõige õigem lihtsalt alistuda ja lasta asjadel juhtuda nii, nagu on vaja. Ja teada, selle kõige all on uus ja veel parem tasakaal. Kui ma jään endale kindlaks, tajun oma suunda ja teed, on mul võimalik selles elus ainult võita.

Leave a Reply