Minu teekond: ühendus oma kehaga ja naiselikkusega selles

Minu teekond saamaks imeliseks naiseks algas hetkest, mil ma sündisin. Vaatasin ringi ning lõin endale kõiksugu ideaale ja unistusi, kuidas mina naisena olen. Kasvatasin oma sisemist naist kõigi nende naiste toel, kellega elu mu kokku viis. Teen seda ju tänini. Õpin ja täienen nii inimese kui naisena iga päev. Loon ennast iga päev uueks naiseks. Samas on minus alles kõik see, mis selles armsas tüdrukus, kes avali silmadega maailma avastas.

Kui jõudis kätte aeg, mil minu keha hakkas muutuma naiselikumaks, toimus kõik kuidagi ootamatult. Järsku hakkasin välja nägema teistmoodi ning mu kehaga toimusid kummalised asjad. Selle kõigega harjumine võttis aega, võiksin öelda et umbes kakskümmend aastat. Minu menstruatsioon algas siis, kui ma olin 12-aastane. Nagu paljud neiud, polnud ma selleks emotsionaalselt sugugi valmis. Loomulikult olin ma sellest varem kuulnud, aga kuulmine ja kogemine on kaks täiesti erinevat asja. Selle olukorraga leppimine, veel enam selle olukorra mõistmine ning sealt edasi selle olukorra hindamine ning sügav vastuvõtmine toimus alles viimase paari aasta jooksul. Kui ma õppisin tunnetama naiseks olemist läbi loodusliku vaate ja jooga.

Lapsena tundus keha kuidagi nii tavaline asi, et eriti ei pööranudki sellele tähelepanu. Kui just midagi valesti polnud. Ka kehalised funktsioonid tundusid kuidagi kauge teema. Nii ka menstruatsioon. Ja sellega ei läinud mul ka sugugi kergelt. Juba algusest peale olid mu päevad ebaregulaarsed ning põhjustasid palju füüsilist valu ja ebamugavust. Mäletan, päevi, mil ma ei saanud menstruatsiooni ajal mõnel hommikul püsti tõusta, sest pea käis nii tugevalt ringi ja süda oli paha. Loomulikult valutas väga mu kõht ja enesetunne oli täiega sant. Ma ei saanud üldse aru, miks need päevad vajalikud on? Selline ebamugavus kestis aastaid.

Umbes 16-aastaselt tekkis mul poiss-sõber ja hakkasin võtma beebipille. Naistearst kiitis, et need teevad naha ilusaks ja päevad regulaarseks. Tundusid nagu imetabletid, mis kõik maailma mured lahendavad. Kahjuks muutus minu kehataju nende tablettide võtmise ajal veelgi nõrgemaks ning nüüd tagasi vaadates saan aru, kui vähe ma üldse oma kehast või selle olukorrast ning toimimisest midagi teadsin. Võtsin neid tablette ilma pikemate pausideta kuni 24. eluaastani. Siis olin juba koos oma praeguse abikaasaga ning pidasime plaani lapsi saada. Tuli välja, et kahjuks polegi see meil väga lihtne, sest minu hormonaalne tasakaal ning veel paljud muud asjad on täiesti tasakaalust väljas. Tervelt aasta otsa pärast tablettide võtmise lõpetamist ei alanud mul menstruatsiooni. Käisin naistearsti juures, kust sain PCOS (polutsüstiliste munasarjade sündroom) diagnoosi ja teate, et ma polegi suure tõenäosusega võimeline kunagi iseseisvalt rasedaks jääma. Arst määras mulle hormonaalravi ja ütles, et kui see ei õnnestu, aitab ainult kunstlik viljastamine. Olin väga segaduses. See oli just aeg, mil hakkasin joogasse rohkem süvenema ning oma elustiili loomulikumaks muutma. Hormonaalne ravi ei sobinud minu jaoks selle pildiga kokku. Ma ostsin need tabletid küll ära, kuid tunnetasin siis oma vast avastatud keha ning sain aru, et ma ei taha neid võtta. Ja ma otsustasin, et ma ise teen oma keha korda nii, et see viib mind rohkem tasakaalu.

Muutsin järjest ja järjest oma elustiili, praktiseerisin regulaarselt joogat ja õppisin esimest korda elus oma keha tundma. Ma hakkasin aru saama, mis minu sees toimub ja kuidas see kõige muuga on seotud. Samas oli minu sees nii suur kurbus, sest soovisin väga saada last. Tundsin, et mu keha ei tööta õigesti ja tundsin selle pärast suurt häbi. Muutsin selle kurbuse tasapisi kütuseks, et leida jõudu püsida oma teel ja taastada ühendus oma kehaga ning leida ühendus ka naiselikkusega enda sees. See oli väga valus ja ilus teekond. Mul kulus umbes kaks aastat, et füüsiliselt terveks saada. Mu PCOS oli kadunud ja tsükkel täiesti regulaarne, kusjuures sünkroonis Kuu tsükliga nagu loodusrahvaste kirjeldused ka naise tsüklilisust kirjeldavad. Läks veel paar kuud ja juhtus oodatud ime: ma jäingi rasedaks. Lõpuks need kaks triipu, mis kinnitasid, et ma olen terve. Sünnitasin ilusa poja. Teise raseduse tekkimiseks polnud vaja üldse pingutada. Nüüd on mul kaks imeilusat last.

Olen tänu joogale ja elustiili muutustele jõudnud sinna, et mu menstruaaltsükkel toimub täielikus kooskõlas loodusega ning vaevused menstruatsiooni ajal on väga minimaalsed. Minu enesekindlus oma keha osas ning iseenda naiselikkuse osas on sellel teekonnal tohutult kasvanud. See mõjutab ka seksuaalset enesekindlust. Samuti olen ma suutnud minuga toimunu ning naiseks olemise enda jaoks lahti mõtestada ning leida ilu menstruaaltsükli sees.

Kui ma selle sügisel tunnetasin, mida ma tahaksin inimestele veel joogaga koos jagada, sain aru, et tahaksin väga jagada seda, kuidas oma kehaga hästi ilus ja hea ühendus luua. Kuidas kasvada kokku naiseliku loodusega oma kehas. Õppida tunnetama, kuulama ja austama oma naiselikku loomust. Tahan jagada, kuidas sättida oma samme oma eluteel rohkem nii, et need toetaksid füüsilist ja emotsionaalset naiseks olemise kogemust. Ja loomulikult tahan ma toetada naisi, kes samuti kogevad hormonaalset tasakaalutust, soovivad saada lapsi või vajavad lihtsalt nõu, kuidas oma menstruaaltsükliga hästi läbi saada. Et oma olemasolevat teadmistepagasit veel täiendada ning omandada ametlik tunnistus enda oskuste kohta, alustasin “Women’s holistic health coach” koolitust, millega olen juba üsna lõpusirgel. Tunnen, et olen teadmistest ja soovist pungil ning soovin väga jagada.

Kui soovid ka oma naiselikkusesse sügavamale sukelduda, siis oled oodatud algavale kursusele “Naise täielik tasakaal”. Sellel kursusel saad osaleda ka online. Lisaks oled väga oodatud personaalsele nõustamisele, et saaksime koos leida üles need kohad, mida naisena saaksid täiendada, et ennast oma kehas veel paremini tunda.

Imelist naiselikkust oma kehas!

Leave a Reply