Joogalik hingamine ning füüsiline ja vaimne tervis

Mulle meeldib öelda, et meie soovitud elu on ühe hingetõmbe kaugusel. Üks teadlik hingetõmme saab muuta väga palju meie sees ja siis ka meie ümber. Kui natuke aega oma hingamist uurida ja jälgida, võib hakata tabama selle nähtuse võimekust avada meile inimese sisemaailma sügavusi. Ja seega ka neid mõjutada. See on ka üks põhjuseid, miks paljudes joogaliinides hingamist väga tähtsustatakse. Hingamine on värav sisemise ja välise vahel.

Mina alustan iga hommikut ja ka iga joogatundi teadliku hingamisega. Teadlik hingamine toob meid keskmesse ning teeb meele selgeks. Tänu teadlikule hingamisele hakkame nägema iseennast ja elu enda ümber selgemalt. Stressitase saab langeda ning keha ja vaim terveneda. Ja siis avanevad uued võimalused, mis muidu stressikardina taga peidus on.

Joogas seostatakse hingamist ka pranaga ehk elujõuga. Kui meie elujõud voolab vabalt, oleme terved ja vitaalsed. Pranayama tähendabki elujõu suunamist ja kontrollimist teadliku hingamise abil. Pranayama faasid on sissehingamine, väljahingamine ja paus. On olemas mitmeid erinevaid pranayamasid, millel igaühel on natuke erinev mõju. Need erinevad näiteks hingamise kiiruse, rütmi ja jõulisuse poolest. Ka selle poolest, kas hingatakse sisse nina või suu kaudu ning kuidas kasutatakse pausi. Lisaks on hingamise puhul oluline iseenda tähelepanu ehk teadlikkuse suunamine ja hoidmine. Nii saab luua väga palju erinevaid hingamismustreid, mis kõik midagi tähendavad ning meie sees meile avavad, puhastavad, tasakaalustavad. On oluline teada, millal ühte või teist hingamistehnikat kasutada, kui kaua seda teha ning millele tähelepanu pöörata. Sellepärast soovitan väga hingamisharjutustega alustamisel pidada nõu enne kellegagi, kes seda teemat valdab. Muidu võib kasu asemel endale ka kahju teha. Sest hingamistehnikad on nagu rohud – kui neid kasutada õigesti, on neist väga palju kasu. Teisel juhul aga mitte.

Loomulikult on igal hingamisharjutusel oma mõju, kuid üldiselt võib tuua välja, et hingamistehnikate praktiseerimine parandab oluliselt meie füüsilist ja vaimset tervist. Näiteks on uuringud näidanud, et hingamistehnikad aitavad tasakaalustada levinud vaimse tervise tasakaalutusi nagu ärevus, stress ja depressioon ning parandavad keskendumisvõimet. Joogateaduses teatakse, et pranayamade regulaarne praktiseerimine aitab elada kauem ja tervemalt, sest elujõud on hästi hoitud ja liigub kehas vabalt. Lisaks aitab hingamise teadvustamine ning suunamine ühendada keha ja meele üheks tervikuks. Nii saame tulla oma kehasse rohkem kohale ning mõtted jäävad tagaplaanile või ilmestub sootuks sügav vaikus.

Joogalikul hingamisel on lisaks tervislikele kasuteguritele oluline roll ka inimese vaimses arengus. Hingamistehnikate abil saame järjest enam ühenduda oma sisemaailma sügavustega, leida sisemise vaikuse ning õndsuse. Läbi teadliku hingamise leiame enda seest üles uksed, mille olemasolust me polnud varem teadlikudki. Ja siis saame vaikselt hakata avastama nende uste taga peidus olevad kingitusi.

Mina ise osalesin esimeses joogaliku hingamise töötoas seitse aastat tagasi ning olen sellest ajast hingamistehnikaid igapäevaselt praktiseerinud. Võin kinnitada, et need on mind tohutult aidanud. Loomulikult olen pärast seda ennast joogahingamise osas pidevalt täiendanud ja arendanud ning tunnen suurt kutset neid imelisi tehnikaid ja teadmisi ka jagada. Kui tunned soovi oma füüsilist ja vaimset tervist turgutada ning leida ühenduse oma sügavama olemusega, ootan Sind väga joogaliku hingamise töötuppa järgmisel kolmapäeval 30. novembril kell 17.30-19.30 Kastani 64 stuudios või online. Jätan töötoa ka kuuks ajaks järelvaadatavaks, et saaksid soovi korral seada sisse oma regulaarse hingamispraktika. Täiendavad infot töötoa kohta leiad siit.

Kohtumiseni!

Kerli

Leave a Reply