Tähelepanu!

Kuidagi õnnestus mul Sinu tähelepanu võita, tänan! Luban, et kasutan seda võimalikult targasti.

Tähelepanu on olemas igal inimesel igal hetkel. Olenemata sellest, kas me seda tähele paneme või mitte. Hästi laialt öeldes on tähelepanu teadvus, kogu inimese võimekus asju enda ümber teadvustada ja nendega suhestuda. Tähelepanu on meie võimekus maailma kogeda.

Tähelepanu saab suunatada nii asjadele meie ümber kui ka asjadele meie sees. Jooga üks peamisi eesmärke on õpetada meid oma tähelepanu kui võimet märkama ja juhtima. Ja õpetada panema tähele ka neid asju, mis toimuvad meie sees. Sest tegelikult saavad kõik protsessid alguse seest poolt ning nende edukas muutmine ja juhtimine saab samuti toimuda seest poolt. Tähelepanu arukas kasutamine on oskus, mida tasub arendada.

See kasvas seemne seest.

Krija jooga, mida mina praktiseerin, õpetab oma teadvust teadvustama, oma tähelepanemise võimet suurendama, tähelepanu suunama ja kasutama teadvuse erinevaid imelisi omadusi. Selleks kasutatakse joogatunnis mitmesuguseid sisemisi ja väliseid tegevusi ning nende tegevuste teadvustamisega õpime tegelikult teadvustama järjest rohkem ka sündmusi, mis leiavad aset kogu aeg igal pool. Nii sees kui väljas. Krija tähendabki teadvustatud tegevust mingi eesmärgi saavutamiseks. Joogas õpin ma panema tähele, mida ma parasjagu tähele panen. Õpin teadvustama tegevust algusest lõpuni ning seeläbi tegema parimal moel. Läbi tähelepanu valdamise õpin ma valdama oma elu. Iga päevaga natukese võrra rohkem.

Kas ma teadvustan puud või betooni? Läbi oma tähelepanu loon ma oma Elu pildi.

Joogas on teadmine, et kuhu liigub teadvustamise võime, sinna liigub energia. Minu tähelepanu on nagu toit, mis toidab kõike, millega see kokku puutub. Kui ma panen tähele iseennast, toidan ma energiaga ennast. Kui panen aga tähele negatiivseid mõtteid, toidan energiaga neid. Ja läbi hea toidu asjad kasvavad. Õppides oma tähelepanu valdama, saan ma valida, kuhu ma selle suunan. Ma saan valida, milliseid osasid ma kasvatan ja millised soovin kahandada. Seega on oma tähelepanu võime valdamine oma elu valdamise alustala.

Jälgides oma elu kõrvalt ehk teadvustades oma elu, panen tähele, et kõik asjad minu elus võitlevad minu tähelepanu nimel. Kes püüab kinni minu tähelepanu, see saab osa minu energiast endale. Meie meeled aitavad tähelepanul maailmaga kontakti luua. Kui ma aga oma meeli ja tähelepanu ei valda, toidan oma energiaga neid objekte, mis kõige kõvemini karjuvad. Sest meeli kisub automaatselt sinna poole. Kas ma aga soovin anda oma energiat kõige kõvematele möllutegijatele? Võin tahan ma ise valida, kellele ja kui palju energiat ma annan?

Mina tahan ise valida. Ja sellepärast valin ma iga päev praktiseerida krija joogat. Ma tahan võimalikult palju panna tähele, mida ma tähele panen. Ja mis on minu tähelepanekute tagajärjed. Tahan juhtida seda, kuhu minu energia läheb.

Ootan ka Sind praktiseerima oma tähelepanu. Krija hatha jooga algajate kursus alustab juba jaanuari lõpus!

Kojujõudmine

Meie lend Taist Eesti poole startis 30. detsembri päeval, paar tundi hiljem, kui esialgu lubatud. Lennusõit läks rahulikult, lapsed magasid enamiku ajast. Kui pärast peaaegu 24-tunnist reisi lõpuks füüsiliselt koju jõudsime, polnud me tegelikult hingeliselt koju jõudnud. Kulus hea mitu päeva ja hulga stressi, et lõpuks tõesti kojujõudmise tunne tekiks. Kojujõudmise tunde tekkimist ei soodustanud ka kodus ees ootav trall: aastavahetuse pidu, Emma sünnipäev, pakkimine, kodus sisse seadmine. Kogu sellest väsimusest ja segadusest saime kuskilt ka positiivsed testid (meil on kõik hästi). Korralik pall karmat, millest ennast läbi närida. Aga tuli närida, et tekiks jälle kodutunne.

Emma sünnipäeval närisime rõõmsalt seda ilusat lepatriinu torti.

Enamiku ajast kuni eilseni tundsin, et olen kuskil maa ja taeva vahel. Hõljun ringi ja otsin oma kohta. Väsinud, segaduses, ilma turvatundeta ning stressis. Ei olnud kodutunnet. Mitte kellelgi meist. Andsime kõik oma parima, et kuidagi jälle kõik koos koju jõuda. Et taastada oma turvatunne, rutiin, stabiilsus. Selleks läks aega üks nädal. Ja oli see vast üks segane nädal. Samas teadsin ma kogu aeg, et kui minna oma nö tavaliselt eluteelt nii kauaks nii kaugele, tekivadki tagajärjed. Oskus on sellest jamast üks hea supp keeta. Võtta tagajärjed vastu ning arukalt nendega toime tulla. Nüüd ma tean, et olen sellest kõigest palju õppinud.

Näiteks õppisin jälle selgeks, et kui kuskile minna, tuleb esmalt selle kohaga ühendus luua. Loodus maandab. Eile õnnestus meil Hendrikuga mitu tundi veeta koos Võrtjärve ääres meie suguvõsa maakodus. Täiesti omaette. Koos Sauliga. Jalutasime järvejääl, nuusutasime lumelõhna, seiklesime metsas, nautisime ahjusooja ja rääkisime juttu. Taastasin oma ühenduse Eestimaaga, mis oli vahepeal täiesti kaduma läinud. Tundsin jälle siinse looduse ilu ja võlu. Ning armastust kodumaa vastu. Sellel hetkel tundsin ka, kuidas mind jälle siia vastu võeti. Kui avasin oma südame sellele, mis siin praegu on ja kogesin seda täiega, jõudsin lõpuks koju. Mul oli turvaline, hea ja lihtne olla. Oma kodus.

Lastega koos kodus pastat tegemas.

Kui õhtul koos abikaasaga koju sõitsime, tundsin ennast nii hästi. Mitte, et reisida poleks tore. On ikka. Aga kodus on veel palju toredam. Ja eriti pärast ära käimist tajun siinset headust veelgi rohkem. Ja pärast reisimist tekib tunne, et kodu on suurem kui lihtsalt minu väikene maja. Tekib suurem kodutunne. Tekib suurem ühendus oma Eluga siin ja soov sellest veelgi rohkem osa saada. Iga oma olemasoleva rakuga. Olla alati siin ja praegu. Oma kodus. Oma inimestega. Kus iganes see parasjagu ka poleks. Kodus on nii hea.

Minu imeline Tai

Selle aasta sügisel viisin läbi esimese jooga algajate kursuse oma elus. Lisaks kõigele muule kasulikule õpetasin sellel kursusel kasutama tapase jõudu ning rääkisin eesmärkide seadmise olulisusest ning sellest, kuidas neid ellu viia. Minu enda eesmärk selleks kursuseks oli – elada troopilisel saarel. Tollel hetkel tundus see eesmärk väga kaugel tulevikus ehk täide minevat. Kõik asjaolud minu ümber ei ennustanud üldse mingit võimalust minna kasvõi lühikesele reisile, rääkimata pikemast peatumisest mõnes troopilises paradiisis. Ometi sõitsime me detsembri alguses perega kuuks ajaks täielikule paradiisisaarele kogu ilmakärast eemal.

Phuketi lennujaamas pärast pikka reisi

Tai saar Koh Yao Noi tõmbas minu tähelepanu juba 2020. aasta märtsis, kui käisime oma eelmisel Tai reisil. Oli mitmeid asjaolusid, miks ma tookord siia tulla ei saanud. Aga unistus minus ja teadmine, et see saar on väga eriline, olid alles. Niiet kui ma lõpuks selle aasta detsembris siia kohale jõudsin, et suutnud ma ausalt öeldes oma õnne uskuda. Ja see maja, mille me kuuks ajaks täitsa mõistliku rahaga enda kasutusse saime, lisas ainult uskumatuse tunnet juurde. Majaomanikud olid maja isegi meie jaoks lastesõbralikumaks ümber disaininud, näiteks pannud rõdudele lisapiirded, kuigi me seda üldse ei palunud.

Emma hommikujooga turvalisel kodurõdul

Hendrikul oli tubli pereisana saare osas mõned mured, kuid need lahenesid kõik täisti imelisel moel. Näiteks nagu see rõdupiirete teema. Teine mure oli selles, et saarel ei rendita autosid. Ainult rollereid. Kuidagi juhtus aga nii, et üks kohalik mees laenas täitsa ilma küsimata meile kuuks ajaks oma suurt ja uhket autot täiesti naeruväärselt soodsa hinnaga. See oli saare üks uhkemaid autosid ning mahutas peale ka isegi meie laiendatud perekonna koos kahe vahetuslapse ning Kriti vanematega. Lisaks oli saarel oodatust rohkem imelisi restorane, kus kohalikku imelist toitu nautida.

Meie laiendatud pere

Kohtusime saarel ka imeliste inimestega ning saime tunda tohutut headust. Näiteks tõmbas mind väga ühe väikese kauni poe poole. Käisin seal korduvalt ning kohtasin selle poe pidajat. Imearmas kohalik naine Joy peab toredat suveniiripoodi ja kohvikut, kus kõik asjad on tehtud nii suure armastusega ja enamasti kohalike naiste poolt käsitööna. Sain temaga sõbraks ning rääkisime südamest südamesse. Õppisin temalt palju ja ilmselt tema midagi minult ka. See oli kuidagi väga imeline sünergia meie vahel, millest saime mõlemad väge juurde. Selliseid väiksemaid toredaid kohtumisi oli veel palju.

Joyga sõbrustamas

Üks suur kohtumine leidis aset aga veel enne reisi. Paar nädalat enne Taisse tulekut saatis saatus meile imelise reisikaaslase – Franziska. See armas tüdruk on nii abivalmis, lahke, sõbralik ja toetav ning ma isegi ei kujutaks seda pikka reisi ilma temata ette. Ta on alati seal, kui vaja. Franziska on isegi hoidnud lapsi, et pakkuda minule ja Hendrikule kahekesi olemise aega. Ta aitas mul valmistada meie pere täitsa esimese oma jõuluõhtusöögi; pakkis kõik jõulukingitused; valmistas meiega koos jõuluehted ning kaunistas puu; mängis Pärdiga kaarte; aitas Emma käru lükata ning kotte kanda. Ja kannatas ilma ühegi nurinata laste jonni ning vahel ka minu ja Hendriku tujusid.

Lapsed Franziskaga pelmeene tegemas

Ka meie ajastus Taisse tulemisel oli imeliselt täpne. Sisuliselt õnnestus meil Taisse tulla väga lühikese ajaakna sees, kus vaktsineeritud reisijatele polnud karantiinikohustust. Kohustus oli enne meie tulekut ning hakkas uuesti kehtima natuke aega pärast seda, kui me saabusime. Meie olime täpselt õigel ajal õiges kohas. Ja seda on juhtunud palju. Kuna meie eelmine Tai reis oli samuti kogu maailma kaosest hoolimata nii hoitud ja imeline, siis teadsin, et ka seekord läheb kõik imeliselt. Ja täpselt nii ongi.

Mina ja mu imeline mees meie imelisel kohtingul

Olen näinud, tundnud, õppinud, maitsnud, katsunud ja kogenud nii palju. Lihtsalt uskumatu. Korduvalt on tulnud ette olukordi, kus tunnen, et kõik on lihtsalt imeline. Sõna otseses mõttes imedest kantud. Olen saanud tohutult inspiratsiooni ja jõudu, et teha neid asju, mida ma tahan teda. Lisaks olen saanud teada veel palju rohkem selle kohta, mida ma siis tahan. Sellest kõigest aga juba järgmisel korral!

Meie jõulupesa

Viis tiibetlast – nooruse eliksiir

10 minutit päevas, et hoida oma tervist

Mitmed inimesed on minult küsinud, et kui neil on päevas umbes 10 minutit, et teha joogaharjutusi, siis mida ma soovitaks. Vastus on lihtne – viis tiibetlast. Sobib igale inimesele, kes tahab oma tervist parandada ja emotsionaalset stabiilsust suurendada. Harjutused on lihtsad ning tugevdavad ja venitavad kõiki põhilisi lihaseid ning parandavad ka tasakaalu ja keskendumist. Lisaks aitavad viie tiibetlase harjutused suurendada tahtejõudu. Lisades harjutustele ühe sajalase elemendi, saab sellest riitus, mille mõju on veelgi suurem. Viie tiibetlase riituse tegemiseks on vaja vaid matti ja natuke vaba ruumi.

Tiibeti munkade imelised harjutused

Umbes aastal 2013 sattusin juhuslikult lugema ühest ajakirjast iidse joogaliku praktika kohta, mis lubas kõrvaldada kõik füüsilised vaevused. Olin selleks ajaks juba mõnda aega joogat praktiseerinud ning ajakirjas toodud harjutused tundusid huvitavad, natuke väljakutsuvad ja kasulikud. Nende nimeks oli viis tiibetlast ehk viis erinevat järjestikust harjutust, mis algselt pärinevad Tiibeti munkadelt.

Igatahes, proovisin neid harjutusi koheselt ajakirja järgi teha ning sellest hetkest sai alguse minu püsiv ja igapäevane praktika, mis on kestnud kogu see aeg kuni tänaseni. Ning kestab veel edasi. Võin viie tiibetlase riitust soovitada absoluutselt kõigile. Nendes pealtnäha küllaltki lihtsates harjutustes peituvad suured saladused ja võimalused, mis ennast tasapisi avavad. Iga kuuga, aastaga ja kümnendiga püsivad need harjutused ikka veel aktuaalsed, vajalikud ning uudsed. Ilmselt seepärast ka väga paljud inimesed üle suure maailma neid harjutusi ka praktiseerivad.

Viie tiibetlase harjutusi tutvustas Läänes esmakordselt Peter Kelder oma 1939. aastal ilmunud raamatus “The Eye of Revelation” (eesti keeles “Nooruse allika iidne saladus”). Lugesin seda raamatut paar aastat tagasi ka ise ning sain veel rohkem juurde motivatsiooni neid ülimalt kasulikke harjutusi ikka edsi teha. Nooruse allika raamatu kohaselt kasutasid Tiibeti mungad just neid harjutusi, et pikendada eluiga, hoida suurepärast tervist ning tõsta oma energiataset. Viie tiibetlase harjutusi nimetatakse ka Taassünni Pärliks. Ilmselt põhjusega.

Olles nüüdseks neid harjutusi pikalt ja püsivalt igapäevaselt praktiseerinud, olles õppinud nende kohta teiste joogaõpetajate käest ning olles lugenud viie tiibetlase riituse filosoofilist tausta, soovin neid harjutusi edasi õpetada. Ikka selleks, et võimalikud paljud inimesed tunneksid ennast hästi ja oleksid õnnelikud.

Kuidas viie tiibetlase harjutusi teha?

Viie tiibetlase harjutusi tehakse üks kord päevas. Hea on teha hommikul, et äratada oma keha ja alustada päeva värskelt. Näiteks enne hommikusööki. Samas, võib valida ka muu aja päeva jooksul, kui hommik mingil põhjusel ei sobi.

Alustatakse nii, et tehakse nädal aega iga järjestikust harjutust kolm korda. Ja igal järgmisel nädalal listatakse 1-2 kordust juurde. Kuni lõpuks jõutakse 21 korduseni. Ja sealt edasi ei minda, sest 21 on just optimaalne korduste arv selle riituse jaoks. Tasub jälgida oma keha ning vajadusel teha väiksem korduste arv täpselt nii kaua, kui oldakse valmis edasi liikuma. Vajadusel võib esimese harjutuse puhul jääda väiksema korduste arvu juurde pikemaks ajaks kui teiste harjutustega. Harjustuste tempo saad ise vabalt valida. Võid alustada aeglasemalt ning ajapikku soovi korral kiirust lisada.

NB! Kui kolme harjutuse sooritamine esimesel nädalal tundub sulle liiga lihtne, ära siiski esialgu rohkem tee. Harjutustel on koos keerlemisega sellises järjestus ka tugev mõju närvisüsteemile, ajule ja keha energiatele, mistõttu näeb nende harjutuste õppimise skeem ette just alustamist kolmest kordusest. Lihtsalt usalda seda.

Harjutuste sooritamine

Alusta seisvast asendist: jalad puusade laiuselt harkis, tuhara ja korsetilihased kergelt toonuses, rindkere avatud, selg sirutatud ja lõug pist allapoole. Käed on puusas. Kindel asend, joogas nimetatakse seda mäe asendiks. Sellesse asendisse naastakse kõigi harjutuste vahel ning ka riituse lõpus. Mäe asend on maandav ja harjutust kinnistav.

Mäe asend

Esimene harjutus – keerlemine

Mäe asendis siruta käed õlgade kõrguselt välja, peopesad alla poole ja sõrmed koos. Õlad on all ning ülejäänud keha ikka mäe asendis. Pilk on fikseeritud kindlasse punkti. Siis alustad päripäeva pöörlemist. Esialgu kolm pööret, mille järled naased käed puusas mäe asendisse.

Teine harjutus – selili jalatõsed

Lamad selili matil, käed külgedel, peopesad allapoole. Käed võivad olla natukene tuharate all.

Nina kaudu sisse hingates tõstad samasegselt ülakeha ja sirgeid jalgu. Ülakeha ainult natukene, eelkõige pead. Jalgu tõsta aga maast nii kõrgele üles kui saad. Väja hingates naased selili asendisse. Kordad liikumist esialgu kolm korda.

Kolmas harjutus – dünaamiline kaamel

Põlvitad matil, jalad umbes puusade laiuselt harkis. Käed on toetatud alaseljale ning selg sirutatud. Sisse hingates lükkad puusi ette ning painutad taha. Kui sobib, võid painutada taha ka pead. Kui kael on algul kange, võid teha ka sirge kaelaga.

Hingates välja libistad käed mööda tuharaid alla ning painutad sirutatud seljaga pea ette. Esimesel nädalal teed dünaamilist kaamli asendit kolm korda.

Neljas harjutus – liikuv tagurpidi laud

Istud matil ette sirutatud jalgadega. Selg on samuti sirutatud, käed on külgedel, peopesad surutud vastu maad. Varbad tõmmatud enda poole, et aktiveerida jalalihased. See on istuv talaasend.

Istuv talaasend

Hingates sisse tõstad puusad maaga paralleelseks. Kui saad, painutada pea taha. Kui mitte, hoia lõuga rinna poole. Hingates välja liigud uuesti istuva tala asendisse. Samamoodi, korda harjutust esialgu kolm korda.

Viies harjutus – allavaatav koer ja ülesvaatav koer

Alustad toetatud asendist, kus raskus on päkkadel ning peopesadel ja harali sõrmedel. Puusad on langetatud. Vajadusel võid esialgu panna põlved maha. See on ülesvaatava koera asend.

Ülesvaatav koer

Hingates sisse liigud allavaatava koera asendisse ehk tõstad puusad võimalikult üles, selg on sirutatud ja pigem nõgus. Jalad võivad esialgu olla põlvedest pisut kõverdatud, kannad ka õhus. Hiljem hakkavad jalalihased paremini venima ning saad lükata põlvi sirgemaks ning õrnalt kandu allapoole lükata. Esialgu keskendu selja sirutamisele ja puusade tõstmisele. Hingates välja liigud uuesti ülesvaatava koera asendisse. Esialgu jälle kolm harjutuse kordust.

Allavaatav koer

Videoõpetus

Kolme kordusega harjutus

Salajane koostisosa

Joogas on oluline teada, miks sa midagi teed. Seepärast tasub viie tiibetlase harjutust alustada alati kindla taotlusega ning jääda selle juurde, kuni see soov täitub. Ehk sõnastada enda jaoks, mida nende harjutustega soovitakse saavutada. Soove võib olla ka paar-kolm. Näiteks: hea tervis, õnnelik abielu, terve selg, meelerahu vms. Kuna iga väljend aktiveerib ajus kindlad ühendused, vali just sellised sõnad, mida soovid oma sisemises maailmas esile kutsuda. Et need ilmestuks tasapisi ka väljaspool. Eesmärkidele tasub keskenduda kogu harjutuste aja, eelkõige harjutuste vahel võetavas mäeasendis. Sõnastada siis oma taotlus alati uuesti. See lisapraktika aitab hoida keskendumist, seab päevaks õige energia, õpetab püsima teadvel oma tegevuste eesmärkidest ning suunab harjutuste tegemisest saadavat lisajõudu just nende eesmärkide saavutamiseks. Omast kogemusest saan öelda, et just selle osa kvaliteetne sooritamine muudab viie tiibetlase riituse tõeliseks Taassünni Pärliks.

Alustame koos

Kui soovid harjutustega alustamisel toetust, kutsun Sind Aie jooga gruppi, kus viin läbi ka online kohtumise, et vastata küsimustele viie tiibetlase riituse kohta. Lisaks kutsun teid privaatses grupis jagama oma edusamme ning väljakutseid teistega, kes ka soovivad viie tiibetlase riitusega avastada Taassünni Pärli. Koos on kindlam.

Mured mõistusega ja jooga mõistuse valdamiseks

Mitmed Idast pärit õpetused rõhutavad oma mõistuse valdamise olulisust. Nii budismis kui joogas kasutatakse erinevaid tehnikaid, mis õpetavad oma mõistust märkama, vaigistama ja otstarbekalt kasutama. Rõhutatakse meelerahu olulisust kui ühte põhilist alussammast õnneliku elu saavutamiseks.

Meelerahu tähendab seda, et meeled ja mõistus on rahulikud. Et on rahulolu sellega, mis on. Selleks, et olla rahul sellega, mis on, peab esmalt tegema kindlaks, et mis siis ikkagi on. Seda, mida päriselt on, saame teada siis, kui kogeme hetke. Vaatame enda ümber avatud silmadega ringi, kuulatame, nuusutame, katsume ja maitseme – kogeme Elu selles hetkes siin ja praegu. Olen märganud, et kui ma juba võtan vaevaks päriselt teha kindlaks, mis siis ikkagi praegu siin Elus toimub, tekib koheselt rahulolu. Meeltele on antud töö uurida ja mõistusele ülesanne uuritud kogemusi talletada, analüüsida. See on vaikne, rahulik ja nauditav kogemus. Midagi, mida saab hästi uurida, kui vaadata väikesi lapsi rahulolevalt kasvõi kivisid üksteise otsa ladumas. Totaalne kohalolu, keskendatus, meelerahu ja rõõm Elust. Kui ise selliseid meelerahu hetki kogen, tunnen, kuidas iga rakk mu kehas rõõmustab, ka mu aju. Kõik on täpselt õigele joonele joondatud. On rahu ja pole muret.

Mure tekib alati siis, kui reaalsust enam ei koge. Kui mõtted minevikust, tulevikust või kasvõi oleviku projektsioonist saavad Elust olulisemaks. Tekib virtuaalne reaalsus ning meeltel pole enam tööd. Mõistus muutub ka rahutuks, sest mõistusel pole ka asjalikku tööd. Nagu laps või kasvõi täiskasvanud inimene, kellel pole olulist ülesannet või eesmärki elus, hakkab ka mõistus ülesande puudumisel lihtsalt suvaliselt toimetama. Süsteemi kokku jooksutama. Tekib üks suur mure mõistuse pärast. Sest meeltel ja mõistusel meeltest tulnud informatsiooni tõlgendajana ja töötlejana pole asjalikku tööd.

Kui asjalikku tööd pole, siis on aega liiga palju tegeleda vana informatsiooni kaevamisega ja tulevikku projitseerimisega. Meenutada ja kujutada ette kõiksugu olematuid asju. Ennast veel rohkem elust lahti haakida. Ja minu kogemus ütleb, et mida kaugemal Elust ja sügavamal alateadvuse mängudes, seda vähem on rõõmu, rahulolu ja Õnne elamisest. On üks suur mure. Tahaks Elu juurde tagasi, aga kuidas saada?

Jooga õpetab oma mõistust asjalikult kasutama, et muret mõistuse pärast oleks vähem ning mõistus saaks rohkem teha päris tööd. Aidata seda Elu siin analüüsida, teha realistlikke plaane, pidada meeles olulisi asju. Mõistus tahab olla interaktiivne, kogu aeg reaalsusega kontaktis, et asjakohaselt töötada. Joogas õpitakse mõistust kasutama läbi keskendumise, uurimise ja teadliku kasutamise. Klassikalises joogas pole tegelikult sellist mõistet nagu meditatsioon. Joogas aitavad mõistust ja meeli paremini kasutama õppida:

  • pratjahara ehk meelte tagasitõmbamine, oma meelte üle kontrolli võtmine, meelte teadlik suunamine
  • dharana ehk keskendumine, keskendumise valdamine
  • dhjana ehk mõistuse teadlik ja suunatud kasutamine kindlal eesmärgil, keskendumise ja meelte juhtimise tulemusel tekkinud oskus ja praktika on mõistuse korrastamiseks; teadlik mõistuse kasutamine

Olles ise neid tehnikaid aastaid kasutanud tean ma, et need tõesti aitavad. Kaasaja joogatehnoloogia põhineb suuresti iidse India joogi Patanjali “Joogasuutratel”, mille järgi koosneb jooga kaheksast harust. Ainult üks haru kaheksast on asendid. Pratjahara, dharana ja dhjana on kõik eraldi harud. Aie jooga tundides õpime tasapisi kasutama kõiki jooga kaheksat haru, et tõelisest joogast tõelist kasu saada.

Niiet, olles kohal, kasutades oma meeli Elu uurimiseks ja mõistust reaalsuse tõlgendamiseks, saame oma mured viia miinimumi ja Õnne maksimumi. Tasub proovida neid iidseid tehnikaid, mis tõesti aitavad jõuda Joogasse. Ehk ühendusse iseendaga ja Eluga.

Meie kolm sõpra meelerahus: Pratjahara, Dharana ja Dhjana

Emotsionaalsest pingest vabaks

Minu elus on üks päev, mis jääb mulle igaveseks meelde 12. märts 2016. Selle laupäeva hommikul sain ma teada, et pärast pikka ootust ja ettevalmistust olen ma jäänud rasedaks. Sain teada, et pisikene Pärt kasvab minu kõhus. See erutus ja elevus viisid mind taevasse. Samal hommikul sõitsime abikaasa Hendrikuga koos Viljandisse koolitusele. Olime terve tee vait ja mõtlesime ainult sellest, et mis elu meid siis nüüd ees ootab – me saame lapse.

Viljandis ootas meid ees järgmine üllatus, mis muutis meie mõlema elusid sama palju kui teadasaamine lapseootusest. Me saime teada, et enda negatiivseid emotsioone saab vabastada. Tollel hetkel me neid negatiivseid emotsioone küll ei kogenud, aga sügaval hingesopis oli igasugust jama kogunenud elu jooksul kuhjaga. Ingvar Villido välja töötatud Teadliku Muutuse Kunst (TMK) andis minu ja abikaasa eluvaatele täiesti uue vaate – neutraalse. Hakkasime usinalt tehnikaid kasutama ning ajapikku käisime läbi ka teised TMK kursused. Aga emotsioonide vabastamise oskus ning teadlik sügavam teadasaamine iseenda olemusest olid kõige olulisemad asjad, mida endaga kaasa võtsime. Need olid elumuutvad. Mis või kes iganes ajastas selle uue emotsionaalsest pingest vabanemise oskuse minu jaoks täpselt emaduse alguse ajale, oli küll väga tark. Minu emadus oleks ilma selle oskuseta olnud hoopis teistsugune. Ja ka minu laste elud. Ja kõik muu.

Koos emotsioonide vabastamise teadliku kasutamisega tekkis minu ellu hoopis rohkem vabadust ja vähem suhtumisi. Hiljem olen saanud teada, et maailmas on olemas ka veel teisi emotsioonide vabastamise meetodeid, mida ka olen edukalt kasutanud. Ning lisaks olen järjest enam märganud, et tegelikult vabanevad emotsionaalsed pinged ka joogapraktika ajal. Samas, kui oskad seda protsessi teadvustada ja teadlikult juhtida, juhtub see palju kindlamalt ja sujuvamalt. Pärast harjutamist muutub emotsioonide vabastamine keha jaoks püsivaks ja naturaalseks oskuseks. Ning emotsionaalset pinget kuhjub palju vähem ning see vabaneb kiiremini. Ma ei saa väita, et ma pärast emotsioonide vabastamise oskuse omandamist enam kunagi negatiivseid emotsioone poleks kogenud. Küll aga saan ma väita, et kogen neid kordades harvemini ning leebemalt, kui varem. Ning mul on kindlus, et ma saan ennast nendest pingetest tegelikult ikkagi vabastada.

Olen enda elus näinud, kuivõrd suurt rolli mängib see, kui inimene õpib oma emotsioone haldama. Ja vajadusel neid vabastama ning olema neutraalne. Nagu mainitud, on erinevaid viise soovimatute emotsioonide vabastamiseks mitmeid. Eelmisel nädalal tutvustasin Aie jooga tundides Ameerika füüsik Lester Levensoni loodud meetodit, mille õppisin oma krija hatha jooga õpetajalt. Lester Levenson mõistis, et tema kannatusi ei põhjusta mitte keegi muu, kui tema ise oma negatiivsete emotsioonidega. Ning selle asemel, et teisi süüdistada, tundeid alla suruda või neid läbi elada, saab ta emotsioonid lihtsalt vabaks lasta. Ja seda ta tegigi. Lester Levenson taastas oma tervise pärast kahte südameatakki ja elas veel palju aastaid õnneliku mehena. Ning oma meetodit jagas ta ka teiste inimestega.

Olles näinud, kuivõrd mõjusamaks muutuvad joogapraktikad juhul, kui inimesed omandavad oskused oma emotsioonide teadvustamiseks ja teadlikuks vabastamiseks, otsustasingi Aie jooga novembri tundides emotsioonide vabastamisele suuremat tähelepanu pöörata. Asendite vahel ja lõpulõdvestuse ajal uurime oma emotsioone, negatiivsete emotsioonide põhjuseid ning seda, kuidas nendest lahti lasta. Et olla oma elus veel õnnelikum.

Kui sa novembris tundi ei jõua, pole lugu, need tunnid tulevad varsti kursusena müüki ka Aie jooga poodi. Muide, sealt leiad juba praegu päris palju väga häid joogatunde, mis kindlasti emotsionaalset pinget oluliselt vähendavad.

Kui keha tahab vabaks

Jooga on holistiline ehk terviklik praktika, mis teab, et kõik on omavahel seotud. Seega mõjutatakse joogapraktikas kogu tervikut korraga. Nii iga keha osa kui keha sees olevaid erinevaid rakke, kudesid, organeid ja süsteeme. Ning ka inimese peenemaid tasandeid. Joogas on kuhjaga tehnikaid emotsionaalse ja mentaalse koorma vabastamiseks kui ka inimolemuse sügavama tasandi uurimiseks ja tunnetamiseks. Ja nii, kuidas hakkavad järele andma füüsilised pinged, tulevad tasapisi kaasa ka hingelised ning vastupidi. Üks korralik joogatund on nagu kogu inimese olemust üleni läbi rulliv süsteem, mis vaikselt kogu jama lahti harutab. Niiet vabadust tuleb juurde nii kehas, hinges kui vaimus.

Mina alustasin joogapraktikatega teismelisena, mil mul oli juba hulganisti füüsilisi ja hingelisi pingeid. Võin julgelt öelda, et regulaarsest praktiseerimisest alates on minu keha ja hing muutunud ainult vabamaks. Nii haigusi kui haigestumisi on jäänud palju vähemaks ning mentaalset ja emotsionaalset rahu on palju juures. Samas ütleb minu kogemus, et joogaga oma vabaduse leidmine nõuab pühendumist. Aga kindel on see, et pühendumine toob kindla peale kaasa soovitud tagajärjed. Mida rohkem pühendud, keda kiiremad tulemused.

Näiteks avastati mul teismelisena skolioos ning mäletan, et vanem arstidaam ütles mulle isegi ähvardavalt, et ilmselt ei saa ma lapsi kanda. Sest selg on nii haige ja valus. See mu tuju muidugi paremaks ei teinud. Etteruttavalt võin öelda, et kaks rasedust on mul möödunud väga hästi ning seljavalusid sellel ajal praktiliselt üldse polnud. Samas, olin selleks ajaks oma seljaga juba päris palju tööd teinud ning väga häid tulemusi saavutanud. Nüüdseks on minu keha kaks poolt omavahel tunduvalt paremas harmoonias ning selgroo kõverus oluliselt väiksem. Olen enda jaoks töötanud välja väga kindlad praktikad, mida regulaarselt tehes loodan, et ühel päeval ehk on mu selgroog täpselt niisuguse ilusa kurviga, nagu anatoomia õpikus. Kusjuures, kehapoolte harmoniseerimisel on võrdselt olnud olulised nii füüsilised asendid kui hingamispraktikad ja meditatsioon.

Koos selja ja keha harmoniseerumisega on pingeid jäänud vähemaks kõikjal mu kehas. Ning tean, et kui jäikus ilmneb, saan teha oma vajalikud harjutused ning pingele head aega öelda. Tunda ennast terve, elujõulisena, liikuva ja tugevana. Võin julgelt öelda, et isegi pärast kahte sünnitust on minu 32-aastane keha elu parimas vormis. Ja kindlasti on parimas vormis ka minu emotsionaalne heaolu ning mentaalne rahu. See kõik on olnud üks suur holistiline protsess sisemise vabaduse poole. Mis jätkub iga päev ja mille vilju ma jagan suurima rõõmuga kõigi nendega, kes samuti soovivad minu juhendamisel joogateel käia.

Aie joogas teeme vabaks keha, hinge ja vaimu. Et elada vabalt oma unistuse elu ning murda müüt, et aastate kuhjudes peaks kuidagi vanemaks jääma. Kogume ainult elukogemust ja laseme tervisel kasvada. Vabas kehas vaba hing! Joogas vabastame keha järjekindlalt, pühendunult, teadlikult ning kogedes, et kõik on omavahel seotud. Positiivne muutus ühes osas toob kaasa heaolu ka teistes keha piirkondades ja vastupidi. Samuti tunnetame, kuivõrd seotud on keha ja hing. Holistiline lähenemine on aeganõudvam, aga püsivam ja loomulikum. Ning aitab kõrvaldada ka kõik need pinged, mida esialgu probleemse piirkonnaga üldse seostada ei oska.

Anna joogale võimalus ning oled teinud endale parima tervisekindlustuse. Just lõppenud algajate kursusel osalenud õpilased saavutasid näiteks silmaga märgatavaid tulemusi ainult kaheksa nädalaga, mil meil oli koos iga nädal tund aega joogat. Nende kehad said palju vabadust juurde. Ja kindel on see, et iga keha ja hing tahab vabaks, et olla terve ja õnnelik.

Vaba olemise kunst

Aie jooga november on pühendatud vabadusele. Sellele piiritule vabadusele, mis on kõikjal alati olemas. Vabadusele, mis kannab endas sügavat sisemist armastust elu vastu, iseenda vastu. Selles vabaduses on alati heasoovlikkus, mõistmine, austus, ühendus. Selles vabaduses on inspiratsioon ja teadmine, kuidas teha õigesti. Teadmine, kuidas luua vabadust juurde. Ja see teadmine ei soovi kunagi millelegi vastanduda, midagi nõuda või maha teha. See vabadus on vaikne. Vist selle vaikuse pärast jääb ta kogu ilmakära taustal märkamatuks. Jääb tähelepanuta, sest niivõrd tasane on vabadus.

Ükski vabadus ei saa kunagi sündida mitte millestki muust kui headusest. Vabadus tähendab lõputust, piirideta olemist. Ja selleks peab olema ruum. Kui ruum on kinni, siis vabadust ei ole. Ja inimene saab oma hingeruumi avardada läbi armastuse. Olles südamlik enda, oma lähedaste ja maailma vastu. Luues aga pidevalt “targalt mõeldes” ainult piiranguid, piire, vastandumisi, targutamist ja takistusi juurde, ei jää vabaduseks mitte kuskile ruumi. Ja hing tõmbub kokku, sest ruumi ei ole. Ja tekib hingetus, vastand hingestatusele. Kogu vabadus on hingestatud. Kui sellest lahti ühenduda, kaob vabadus.

Vaba olemine on kunst. See on natukene võlukunsti moodi. Et selles meisterlikkus saavutada, tuleb vabadust esmalt märgata. Ta on seal vaikselt taustal olemas, ootab oma aega. Kuna vabadus on vaikne ja heatahtlik, ei tungi ta esiplaanile. Vabadus ootab vaikselt, millal ükskord taibatakse – vabaduses on kõik vaba. Vabaduses on kõik olemas. Aga selleks, et sinna jõuda, tuleb esmalt lasta lahti nendest asjadest, mis ei lase vaba olla. Päriselt vaba, hingestatud ruumis.

Vaba olemine on kunst, mida õpetab jooga. Õpetab vaikust, heatahtlikkust, taipamist, hingestatud ruumi kogemist, sügavust, lõputust. Väiksusest ja väiklusest vabanemist. Sest mida väiklasem ja väiksem keegi on, seda vähem mahub temasse vabadust. Vabadus tahab ruumi. Ruumi luua ja hoida, see on vabaks olemise kunsti osa.

Püsivad väärtused

Joogas teame, et miski siin füüsilises maailmas pole igavene. Isegi asjad, mis kestavad väga kaua, on kunagi alanud ja saavad kunagi otsa. Igal asjal selles füüsilises maailmas on algus ja lõpp. Samas on meie enda sees võimekus muuta seda, kui kaua ja kui hästi asjad siiski püsivad. Kui hästi ja kaua kestab minu keha, minu suhted, minu töö, kodu, loodus ja kõik muu. Väärtused saavad püsida täpselt nii kaua ja hästi, kui kaua ja hästi me nende eest hoolitseme. Samas jääb alles fakt, et isegi siis pole nad igavesed. Kaduvus – miski, mis saab väärtust ainult lisada või mõnel juhul väärtuse sootuks ära võtta. Oleneb ainult sellest, kuidas meie ise suhtume.

Ilus ja austav suhtumine kõigesse elavasse on joogateaduse üks esimesi printsiipe. See muudab elu elamisväärseks ning aitab hoida väärtust üleval. Läbi väärtustamise saame muuta asju enda ümber järjest püsivamaks. Kui on olemas see õige suhtumine ehk bhava, võime selle tuua üle igasse oma tegevusse ja iga asja juurde. Siis tuleb valida – milliseid väärtuseid me soovime hoida püsivana ning millistest olme valmis loobuma. Mina olen teinud enda jaoks väga konkreetse nimekirja asjadest, mille püsimisse ma soovin panustada rohkem kui kõigesse muusse. Läbi aruka kaalumise olen leidnud, et need väärtused aitavad mul kõige paremini püsida harmoonias. Selles nimekirjas on näiteks minu füüsilise keha heaolu ning paarisuhe. Mõned asjad veel.

Mis on sinu kuldmunad, mida soovid võimalikult püsivana hoida?

Olles enda jaoks teinud kindlaks, milliste väärtuste püsimisse ma soovin panustada, leian ma kohased tegevused, kuidas seda teha. Alati pidades silmas austust ja kindlat sihti. Teadmist, et need on minu valikud. Ehk ma ei luba endal väga palju sellelt teelt kõrvale kalduda ning pidevalt uusi väärtusi võtta. Sest paraku vajavad väärtused püsimiseks püsivat panustamist. Mitte pidevat ümbermõtlemist ja kaootilisust. Küll aga saan iga väärtuse hoidmiseks vajalikke tegevusi aeg-ajalt ümber vaadata. Et hoida ülal teatavat uudsust.

Olen avastanud, et neid püsivaid väärtusi ei saa olla väga palju – mul on neid kuus. Olen veel avastanud, et kõik väärtused vajavad minu elu harmoonia hoidmiseks sama palju energiat. Ehk kui ma panustan pika aja jooksul liiga palju oma energiat ainult ühe väärtuse peale, siis teised hakkavad närbuma. Väärtused ei püsi iseenesest, nad vajavad püsimiseks pidevat hoolt. Kui ma olen teinud kindla otsuse just neid väärtusi hoida alles, siis tuleb nende püsimiseks olla püsiv. Alati pidades silmas loodusseadust, et asjadel pole kombeks niisama püsida.

Näiteks vajab inimese keha toitu. Mida kvaliteetsemat, seda parem. Pole võimalik ühe päevaga mitme päeva toitu ära süüa, ilma, et sellest kogu süsteemis tohutu tohuvapohu ei sünniks. Pole võimalik ka keha kaua aega ilma toiduta hoida ilma, et see oma püsivuse kaotaks, kaoks. Sama on kõigi teiste asjadega, mida me soovime hoida. Nad vajavad kindlaid tegevusi, et püsida. Ja eelkõige vajavad nad, et me neid väärtustaksime, austaksime. Sest ilma õige suhtumiseta pole võimalik kahjuks püsiv olla. Kui on olemas sügav teadmine millegi väärtuse kohta, tekib sügav tahtmine panustada selle asja püsimisse.

Kui mina olen oma väärtuste hulka valinud paarisuhte, siis algab kõik sellest, et ma tegin oma valiku. Ma sain aru, et see on minu jaoks väärtus ja ma austan seda väärtust sügavalt. Ma olen oma valikus kindel ning panustan oma väärtuse püsimisse sama palju energiat kui teiste väärtuste hoidmisesse. Kui aga üks väärtus on liiga kaua aega teistest tähtsam, kaob tasakaal elust ning teised väärtused hakkavad hääbuma. Nagu elus ja joogas ikka – kõige alus on tasakaal.

Õnnelikud balletikülajastad hoidmas paarisuhte harmooniat

Tasakaalu, väärtustamist ja õiget suhtumist, keskendumist ja püsimist, enesekindlust ja teadmist – neid kõiki asju harjutame igas Aie jooga tunnis. Ja neid kõiki harjutame ka paarisuhte kursusel, pannes siis fookuse just paarisuhtele ja lähedusele kui ühele väga olulisele väärtustele. Seal jagan ka enda väärtuste süsteemi ja tegevusi, mida nende püsimiseks teen. Eelkõige siis loomulikult paarisuhte valdkonnas. Hästi palju harjutame just õiget suhtumist, austust, väärustamist. Seda läbi erinevate tegevuste. Ja loomulikult ühendust iseendaga, mille püsimisest kõik teised väärtused saavad ainult veel paremini püsida. Sealhulgas ühendus oma kaaslasega.

NB! Jooga pakub alati suurepäraseid lifehack’e (koodimurdmist), mis muudavad tasakaalu hoidmise hoopis hõlpsamaks. Nii asendis kui elus.

Tule joogatundi või kursusele ning too harmooniat ja õnne elusse juurde!

Ilus elu

Me kõik sünnime siia maailma kindlate võimalustega, mida on tegelikult kaugelt rohkem, kui elu meil tavaliselt esialgu avastada laseb. Väikese lapse lõpututesse silmadesse võib uppuda – sealt vaatab vastu kogu maailm. Ja just selle väikese lapse sees on veel kõik võimalik. Või vähemalt peaaegu kõik, kaugelt rohkem, kui arvata võiks. Mingil põhjusel hakkab neid võimalusi elus järjest vähemaks jääma. Väljavaadete ring muutub ahtamaks, eluga edasi minnes aknad maailma aina sulguvad. Mis sai nendest lõpututest võimalustest, millega me siia maailma sündisime?

Joogas räägitakse karmast – ehk inimese saatusest, mis seab talle ette järjest kitseneva tee. Karma alla liigitub kõik, mis inimesega elus juhtub. Kõik piiravad tegurid, mis juhivad teda just selles ühes suunas. Et inimene läheks oma eluteel kindlasti mööda teatud kohtadest, sündmustest, kogemustest. Inimese karma näeb ette, mis selle inimesega peab juhtuma. Öeldakse, et see on selle inimese tasu kõige eest, mida ta on korda saatnud oma eelmistes eludes. Ja paljud inimesed jäävad oma karmasse kinni ehk unustavad ära, et tegelikult on endiselt olemas, kasvõi teoreetiliselt, elu kõigi tohutute võimalustega. Tekib tunne, et see kitsas tee ongi ainuvõimalik tee. Ainus tee, mida mööda saab selle elu kuidagi mööda saata.

On ka teine võimalus. Võimalus, mida õpetab Aie jooga. Võtta oma karma täiega vastu kui tasu kõige selle eest, mida ma olen kunagi üldse korda saatnud. Kas selles elus või mingis vormis mõnes eelmises elus. Tasu ka selle eest, mida minu esivanemad, kes mulle elu andsid, on korda saatnud. Aktsepteerida seda, mida elu on mulle andnud ning õppida ära kõik need õppetunnid, kuhu elu on mind ninapidi sisse toppinud. Ja võtta tänulikult vastu kogu teadmine, kogemus ja muu, mille elu läbi karma mulle annab. Ning taibata, et sõnnikut saab kasutada nii väetisena oma elu loomiseks või sõnniku sisse võib jääda ka lihtsalt halba lõhna kannatama, kuni sellega ära harjutakse.

Kui inimene läbi jooga oma imelisi peidus olnud võimeid ja potentsiaale avastab ja arendab ning omandab võime taibata ja aru saada, mis tema elus toimub, saab hakata tasapisi karma sissetallatud radadelt kõrvale astuma. Võtta oma karmast saadud sõnniku ning muuta oma elu koos kõigega, mis seal on, ilusaks. Pole vaja kuskile põgeneda ega midagi uut otsida. Asju, mida karma on andnud, on tavaliselt isegi väga palju. Saab võtta need samad inimesed ja asjad, ning panna oma elu nende sees õitsema. Saame muuta oma keha tervemaks, emotsioonid harmoonilisemaks, mõistuse rahulikumaks ja selgemaks ning seeläbi luua sellest samast elust midagi hoopis uut ja imelist. Samamoodi nagu me ei saa endale valida uut keha, ei saa me valida endale ka uusi vanemaid või esivanemaid, uusi lapsi ja sageli pole vaja valida ka uut elukaaslast või kodu. Olles teadvel ja südamlik saame just selle olemasolevaga muuta oma elu väga ilusaks. Saame vaikselt naasta tagasi kõigi võimaluste ellu. Leida lõputuse iseenda seest ning tuua selle oma ellu. Ja märgata, et imeväel hakkab elu meie ees taas avarduma. Kitsas tee, mille elu meile ette näitas, pole enam kohustus. See muutub võimaluseks. Me märkame, millised imelised võimalused tegelikult kogu karma sõnniku seest tärkama hakkavad. Ja me muutume tänulikuks selle eest, mis elu on meile andnud. Elades tänus oleme me lahked ja üllad ning külvame küllust igale poole enda ümber. Just nii muutub meie elu järjest ilusamaks.

Ilus elu – see on meie kõigi sõnniku sees peidus. Elu on meile kõigile selle kinkinud. Tuleb leida viisid see ilu sealt ellu äratada. Aie jooga on sündinud just selleks, et järjest rohkem inimesi ilu oma enda elu seest üles leiaks. Et elu oleks õnnelik.

Õnne Valgus äratamas lõputuid võimalusi, loomas elusust