Joogalik hingamine ning füüsiline ja vaimne tervis

Mulle meeldib öelda, et meie soovitud elu on ühe hingetõmbe kaugusel. Üks teadlik hingetõmme saab muuta väga palju meie sees ja siis ka meie ümber. Kui natuke aega oma hingamist uurida ja jälgida, võib hakata tabama selle nähtuse võimekust avada meile inimese sisemaailma sügavusi. Ja seega ka neid mõjutada. See on ka üks põhjuseid, miks paljudes joogaliinides hingamist väga tähtsustatakse. Hingamine on värav sisemise ja välise vahel.

Mina alustan iga hommikut ja ka iga joogatundi teadliku hingamisega. Teadlik hingamine toob meid keskmesse ning teeb meele selgeks. Tänu teadlikule hingamisele hakkame nägema iseennast ja elu enda ümber selgemalt. Stressitase saab langeda ning keha ja vaim terveneda. Ja siis avanevad uued võimalused, mis muidu stressikardina taga peidus on.

Joogas seostatakse hingamist ka pranaga ehk elujõuga. Kui meie elujõud voolab vabalt, oleme terved ja vitaalsed. Pranayama tähendabki elujõu suunamist ja kontrollimist teadliku hingamise abil. Pranayama faasid on sissehingamine, väljahingamine ja paus. On olemas mitmeid erinevaid pranayamasid, millel igaühel on natuke erinev mõju. Need erinevad näiteks hingamise kiiruse, rütmi ja jõulisuse poolest. Ka selle poolest, kas hingatakse sisse nina või suu kaudu ning kuidas kasutatakse pausi. Lisaks on hingamise puhul oluline iseenda tähelepanu ehk teadlikkuse suunamine ja hoidmine. Nii saab luua väga palju erinevaid hingamismustreid, mis kõik midagi tähendavad ning meie sees meile avavad, puhastavad, tasakaalustavad. On oluline teada, millal ühte või teist hingamistehnikat kasutada, kui kaua seda teha ning millele tähelepanu pöörata. Sellepärast soovitan väga hingamisharjutustega alustamisel pidada nõu enne kellegagi, kes seda teemat valdab. Muidu võib kasu asemel endale ka kahju teha. Sest hingamistehnikad on nagu rohud – kui neid kasutada õigesti, on neist väga palju kasu. Teisel juhul aga mitte.

Loomulikult on igal hingamisharjutusel oma mõju, kuid üldiselt võib tuua välja, et hingamistehnikate praktiseerimine parandab oluliselt meie füüsilist ja vaimset tervist. Näiteks on uuringud näidanud, et hingamistehnikad aitavad tasakaalustada levinud vaimse tervise tasakaalutusi nagu ärevus, stress ja depressioon ning parandavad keskendumisvõimet. Joogateaduses teatakse, et pranayamade regulaarne praktiseerimine aitab elada kauem ja tervemalt, sest elujõud on hästi hoitud ja liigub kehas vabalt. Lisaks aitab hingamise teadvustamine ning suunamine ühendada keha ja meele üheks tervikuks. Nii saame tulla oma kehasse rohkem kohale ning mõtted jäävad tagaplaanile või ilmestub sootuks sügav vaikus.

Joogalikul hingamisel on lisaks tervislikele kasuteguritele oluline roll ka inimese vaimses arengus. Hingamistehnikate abil saame järjest enam ühenduda oma sisemaailma sügavustega, leida sisemise vaikuse ning õndsuse. Läbi teadliku hingamise leiame enda seest üles uksed, mille olemasolust me polnud varem teadlikudki. Ja siis saame vaikselt hakata avastama nende uste taga peidus olevad kingitusi.

Mina ise osalesin esimeses joogaliku hingamise töötoas seitse aastat tagasi ning olen sellest ajast hingamistehnikaid igapäevaselt praktiseerinud. Võin kinnitada, et need on mind tohutult aidanud. Loomulikult olen pärast seda ennast joogahingamise osas pidevalt täiendanud ja arendanud ning tunnen suurt kutset neid imelisi tehnikaid ja teadmisi ka jagada. Kui tunned soovi oma füüsilist ja vaimset tervist turgutada ning leida ühenduse oma sügavama olemusega, ootan Sind väga joogaliku hingamise töötuppa järgmisel kolmapäeval 30. novembril kell 17.30-19.30 Kastani 64 stuudios või online. Jätan töötoa ka kuuks ajaks järelvaadatavaks, et saaksid soovi korral seada sisse oma regulaarse hingamispraktika. Täiendavad infot töötoa kohta leiad siit.

Kohtumiseni!

Kerli

Minu teekond: ühendus oma kehaga ja naiselikkusega selles

Minu teekond saamaks imeliseks naiseks algas hetkest, mil ma sündisin. Vaatasin ringi ning lõin endale kõiksugu ideaale ja unistusi, kuidas mina naisena olen. Kasvatasin oma sisemist naist kõigi nende naiste toel, kellega elu mu kokku viis. Teen seda ju tänini. Õpin ja täienen nii inimese kui naisena iga päev. Loon ennast iga päev uueks naiseks. Samas on minus alles kõik see, mis selles armsas tüdrukus, kes avali silmadega maailma avastas.

Kui jõudis kätte aeg, mil minu keha hakkas muutuma naiselikumaks, toimus kõik kuidagi ootamatult. Järsku hakkasin välja nägema teistmoodi ning mu kehaga toimusid kummalised asjad. Selle kõigega harjumine võttis aega, võiksin öelda et umbes kakskümmend aastat. Minu menstruatsioon algas siis, kui ma olin 12-aastane. Nagu paljud neiud, polnud ma selleks emotsionaalselt sugugi valmis. Loomulikult olin ma sellest varem kuulnud, aga kuulmine ja kogemine on kaks täiesti erinevat asja. Selle olukorraga leppimine, veel enam selle olukorra mõistmine ning sealt edasi selle olukorra hindamine ning sügav vastuvõtmine toimus alles viimase paari aasta jooksul. Kui ma õppisin tunnetama naiseks olemist läbi loodusliku vaate ja jooga.

Lapsena tundus keha kuidagi nii tavaline asi, et eriti ei pööranudki sellele tähelepanu. Kui just midagi valesti polnud. Ka kehalised funktsioonid tundusid kuidagi kauge teema. Nii ka menstruatsioon. Ja sellega ei läinud mul ka sugugi kergelt. Juba algusest peale olid mu päevad ebaregulaarsed ning põhjustasid palju füüsilist valu ja ebamugavust. Mäletan, päevi, mil ma ei saanud menstruatsiooni ajal mõnel hommikul püsti tõusta, sest pea käis nii tugevalt ringi ja süda oli paha. Loomulikult valutas väga mu kõht ja enesetunne oli täiega sant. Ma ei saanud üldse aru, miks need päevad vajalikud on? Selline ebamugavus kestis aastaid.

Umbes 16-aastaselt tekkis mul poiss-sõber ja hakkasin võtma beebipille. Naistearst kiitis, et need teevad naha ilusaks ja päevad regulaarseks. Tundusid nagu imetabletid, mis kõik maailma mured lahendavad. Kahjuks muutus minu kehataju nende tablettide võtmise ajal veelgi nõrgemaks ning nüüd tagasi vaadates saan aru, kui vähe ma üldse oma kehast või selle olukorrast ning toimimisest midagi teadsin. Võtsin neid tablette ilma pikemate pausideta kuni 24. eluaastani. Siis olin juba koos oma praeguse abikaasaga ning pidasime plaani lapsi saada. Tuli välja, et kahjuks polegi see meil väga lihtne, sest minu hormonaalne tasakaal ning veel paljud muud asjad on täiesti tasakaalust väljas. Tervelt aasta otsa pärast tablettide võtmise lõpetamist ei alanud mul menstruatsiooni. Käisin naistearsti juures, kust sain PCOS (polutsüstiliste munasarjade sündroom) diagnoosi ja teate, et ma polegi suure tõenäosusega võimeline kunagi iseseisvalt rasedaks jääma. Arst määras mulle hormonaalravi ja ütles, et kui see ei õnnestu, aitab ainult kunstlik viljastamine. Olin väga segaduses. See oli just aeg, mil hakkasin joogasse rohkem süvenema ning oma elustiili loomulikumaks muutma. Hormonaalne ravi ei sobinud minu jaoks selle pildiga kokku. Ma ostsin need tabletid küll ära, kuid tunnetasin siis oma vast avastatud keha ning sain aru, et ma ei taha neid võtta. Ja ma otsustasin, et ma ise teen oma keha korda nii, et see viib mind rohkem tasakaalu.

Muutsin järjest ja järjest oma elustiili, praktiseerisin regulaarselt joogat ja õppisin esimest korda elus oma keha tundma. Ma hakkasin aru saama, mis minu sees toimub ja kuidas see kõige muuga on seotud. Samas oli minu sees nii suur kurbus, sest soovisin väga saada last. Tundsin, et mu keha ei tööta õigesti ja tundsin selle pärast suurt häbi. Muutsin selle kurbuse tasapisi kütuseks, et leida jõudu püsida oma teel ja taastada ühendus oma kehaga ning leida ühendus ka naiselikkusega enda sees. See oli väga valus ja ilus teekond. Mul kulus umbes kaks aastat, et füüsiliselt terveks saada. Mu PCOS oli kadunud ja tsükkel täiesti regulaarne, kusjuures sünkroonis Kuu tsükliga nagu loodusrahvaste kirjeldused ka naise tsüklilisust kirjeldavad. Läks veel paar kuud ja juhtus oodatud ime: ma jäingi rasedaks. Lõpuks need kaks triipu, mis kinnitasid, et ma olen terve. Sünnitasin ilusa poja. Teise raseduse tekkimiseks polnud vaja üldse pingutada. Nüüd on mul kaks imeilusat last.

Olen tänu joogale ja elustiili muutustele jõudnud sinna, et mu menstruaaltsükkel toimub täielikus kooskõlas loodusega ning vaevused menstruatsiooni ajal on väga minimaalsed. Minu enesekindlus oma keha osas ning iseenda naiselikkuse osas on sellel teekonnal tohutult kasvanud. See mõjutab ka seksuaalset enesekindlust. Samuti olen ma suutnud minuga toimunu ning naiseks olemise enda jaoks lahti mõtestada ning leida ilu menstruaaltsükli sees.

Kui ma selle sügisel tunnetasin, mida ma tahaksin inimestele veel joogaga koos jagada, sain aru, et tahaksin väga jagada seda, kuidas oma kehaga hästi ilus ja hea ühendus luua. Kuidas kasvada kokku naiseliku loodusega oma kehas. Õppida tunnetama, kuulama ja austama oma naiselikku loomust. Tahan jagada, kuidas sättida oma samme oma eluteel rohkem nii, et need toetaksid füüsilist ja emotsionaalset naiseks olemise kogemust. Ja loomulikult tahan ma toetada naisi, kes samuti kogevad hormonaalset tasakaalutust, soovivad saada lapsi või vajavad lihtsalt nõu, kuidas oma menstruaaltsükliga hästi läbi saada. Et oma olemasolevat teadmistepagasit veel täiendada ning omandada ametlik tunnistus enda oskuste kohta, alustasin “Women’s holistic health coach” koolitust, millega olen juba üsna lõpusirgel. Tunnen, et olen teadmistest ja soovist pungil ning soovin väga jagada.

Kui soovid ka oma naiselikkusesse sügavamale sukelduda, siis oled oodatud algavale kursusele “Naise täielik tasakaal”. Sellel kursusel saad osaleda ka online. Lisaks oled väga oodatud personaalsele nõustamisele, et saaksime koos leida üles need kohad, mida naisena saaksid täiendada, et ennast oma kehas veel paremini tunda.

Imelist naiselikkust oma kehas!

Looduse täielik tasakaal: looduselemendid, ajurveeda ja jooga

Vanas Indias ning mitmes teises iidses kultuuris vaadeldi loodust kui tervikut, mis koosneb miljonitest erinevatest protsessidest. Nii, nagu seda kirjeldab ka meie tänapäevane teadus. Iga protsessi või terviku sees on järgmine ja veel sügavam ning peenem kiht. Näiteks inimese pealtnäha tihke ja terviklik keha koosneb sügavamal tasandil rakkudest ja rakud omakorda kes teab kui paljudest veel väiksematest osadest. Ehk iga makrokosmose sees on mitu väikest mikrokosmost.

Ajurveeda ehk iidse India tervise hoidmise ja taastamise õpetuse, Elu õpetuse kohaselt ning ka jooga järgi koosneb nii mikrokosmos kui makrokosmos oma algsel tasandil viiest looduse elemendist. Need on maa (Prithvi), vesi (Jal), tuli (Agni), õhk (Vayu) ja ruum (Akash). Iidsed õpetused räägivad, et maailma loomise ehk suure paugu ajal loodi need viis elementi ning viie algelemendi koostöös kogu ülejäänud loodus. Igas objektis, ükskõik kui suures või väikses, on kõige algsemal tasandil olemas need viis jõudu oma unikaalses tasakaalus, et luua just selline vorm või süsteem, nagu looduses parasjagu vaja. Igal objektil on oma unikaalne ideaalse avaldumise valem. Oma täieliku tasakaalu vorm.

Rakutasand

Loomulikult on need viis looduselementi olemas ka inimeses. Öeldakse, et juba inimese eostamise hetkel ehk siis igaühe isikliku suure paugu ajal, millal tema loomine algab, luuakse selle inimese algelementide ideaalne tasakaal, selle inimese Prakriti. Prakriti on selle konkreetse inimese füüsilise ja psüühilise avaldumise ideaalse vormi valem ja see valem elu jooksul ei muutu. Iga inimene loodi unikaalseks, samal ajal ideaalseks ja looduse tervikusse sobivaks. Vaatamata sellele ideaalsele plaanile juhtub üsna tihti, et see ideaalne avaldumise vorm läheb elustiili ja keskkonna mõjude tõttu paigast ära ja valem pole enam tasakaalus. Siis ilmneb tasakaalutus nii füüsilises kui psüühilises vormis ehk haigused ja ebakõlad nii sees kui väljas.

Ajurveeda õpetab, kuidas läbi elustiili muutuste oma füüsiline ja psüühiline tasakaal jälle paika viia. Tehes kindlaks oma ideaalse valemi, saame püüelda tagasi selle poole. Eelkõige õpetab ajurveeda oma tasakaalu leidma elustiili muutmise, näiteks oma toitumise ja muude harjumuste muutmise, või erinevate teraapiaprotsesside läbi. Jooga õpetab aga veel lisaks, kuidas tuua see tasakaal oma kõige sügavamast sisemusest väljapoole, psüühikasse ja kehasse nii, et elustiili muutmine pole eesmärk, vaid tulemus. Jooga õpetab ühenduma iseendaga ning seeläbi märkama ja uurima oma keha ja psüühika algseid elemente, looduselemente. Jooga õpetab, kuidas neid elemente tasakaalustada läbi liikumise ja asendite, hingamise, meditatsiooni ning iseenda pideva teadvustamise ja uurimise. Ning läbi mõne salanipi veel.

Mina olen läbi jooga leidnud oma füüsilises kehas ja psüühikas palju suurema tasakaalu ning lähenenud oluliselt oma algsele Prakritile ehk sellele ideaalsele vormile, mille loodus mulle loomise hetkel lõi. Läbi jooga olen ma jõudnud taipamiste ja kogemusteni, kuidas ja millal midagi teha, nii, et oma tasakaalu kõige vähem häirida. Kui ma ise kogen oma keha ja psüühika algset olemust ning ehituskivisid, olen ma võimeline nende parima tasakaalu eest ka hoolitsema. Jooga õpetab, kuidas oma ideaalne valem kõigi teiste ümbritsevate valemitega ühte toimivasse süsteemi seada nii, et kogu olemasolev läheneks tasapisi oma ühise ideaalse avaldumise valmini.

Koos joogaõpingutega algasid ka minu ajurveeda õpingud, sest need kaks süsteemi, teadust, on omavahel väga tihedalt seotud. Need on sõsarteadused. Möödunud kevadel läbisin veel eraldi ajurveeda baaskursuse ning viisin läbi kursuse looduselementide tasakaalustamise kohta, mis oli välja müüdud ning sai väga head tagasisidet. Et oma teadmisi inimese ja just naise tervikliku toimimise osas täiendada, õpin praegu “Naise tervikliku tervise” nõustajaks. See rahvusvahelise sertifikaadiga tunnustatud kursus baseerub just eelkõige jooga ja ajurveeda kasutamisel oma naiseliku tervise tasakaalustamiseks. Õiged teadmised Loodusest, selle toimimise mehhanismidest ja tehnikatest tasakaalu püüdmiseks annavad võimaluse oma elu tõesti palju harmoonilisemaks muuta. Näen, et sellest on tohutult abi.

Kui soovid ka oma ellu rohkem harmooniat tuua ning leida üles oma algse ideaalse täieliku tasakaalu valemi, ootan Sind kursusele “Naise täielik tasakaal”. Samuti ootan ka eratundi/nõustamisele, et koos vaadata üle need kohad Su elus, mis kõige enam tasakaalust väljas ja viisid tasakaalu suurendamiseks.

Kui imeline on see teekond sisemise ja välimise, Looduse täieliku tasakaalu suunas. Sügavused peegeldamas kauguseid ja vastupidi.

Elu süvatasand ootab avastamist

Üllus ja küllus

Üllus on üks huvitav sõna, sõnaraamatud pakuvad sünanüümiks õilis. Üllus ja õilsus väljendavad omakasupüüdmatust, headust, midagi suursugust ja hinnalist. Mõlemad sõnad sisaldavad endas õitsengu energiat. Olles üllas soovib inimene teha head ja teha parimal moel. See on sisemine kooskõla ja harmoonia, headuse ja ilu loomise soov. Õitsva Elu loomise soov oma õilsusest.

Üllusel ja küllusel on eriline hingus. Kui märkan kedagi üllalt tegutsemas, võib seda inimest jälgides märgata, et ta elab mingis teistmoodi headuses. Nii tihti on inimeste heade tegude taga pigem omakasupüüdlikud motiivid, isegi kui need põhjused on väga sügaval. Kui aga keegi teeb lihtsalt headuse pärast, on sellel inimesel järelikult endal väga hea. Tal on olemas midagi nii õnnestavat, et olles oma õnne sees, saab ta seda sama õnne valada ka teiste peale. Just sellised inimesed elavad külluses selle sõna kõige imelisemas tähenduses.

Küllus on sisemine kvaliteet, mis leides väljenduse välises maailmas, toob tihti küllust loovale inimesele headust juurde. Küllus ja üllus on erilised energiad, mille üles leidmine ja valdamine annavad elule hoopis teise värvi ja maitse. Luues head ja jagades õnne seest, tekib õnne maailma juurde. Ja eriti tekib juurde sellele inimesele, kelle juurest õnnelaine alguse sai. Küllus koguneb sinna, kus teda oodatakse ja hinnatakse. Sinna, kus tal on hea pinnas kasvamiseks.

Olen märganud, et soovides küllust, tuleb püüda üllust. Selleks, et püüda jällegi üllust, tuleb leida sisemine tasakaal, kindlus iseendas. Ilma sisemise enesekindluseta ei õnnestu üllad teod ega külluse kasvatamine kuigi edukalt. Püüdes just sisemist enesekindlust, üllust ja küllust, külvame õnne igale poole enda ümber. Me loome küllust nii endale kui kõigile, kes meiega kokku puutuvad. Kasvõi ainumas üllas tegu tekitab suure Õnne laine meie ümber. Loob soodsa pinnase külluse kasvuks.

Nii oluline on leida üles oma enesekindlus, teadmine endast, oma soovidest ja võimetest. Sellest kindlusest saame kasvatada suuri asju. Pakkudes üllust, külvame küllust. Küllus on õitseng – õilsuse kasvatamise kunst. Tulles enda jaoks kohale, leides oma soovid ja anded ning jõu iseendas, kasvame enesekindluses ja saame üllalt luua endale Külluslikku elu.

Muide, loo tunnusfotol hoian lootose mudrat – puhta ja avatud südame ning seeläbi külluse loomise sümbolit. Novembris algaval joogakursusel “Enesekindlus ja Küllus” õpime kasutama nii seda kui teisi mudrasid, sisemisi ja välimisi praktikaid, et kasvada oma enesekindluses ning kasvatada oma Küllust. Rohkem infot siit.

Kuidas olla oma elus rohkem kohal?

Kohalolu õpetamine on saanud minu viimase aja kõige suuremaks prioriteediks. Kohalolu kogemuses on olemas kõik see, mida inimestena otsime: stabiilsus, enesekindlus, rahu, õnn, lähedus. Ja loomulikult palju veel. See on nii, sest elus on kõik olemas. Kui me oleme elus kohal, saame elu küllusest ja headusest osa. Kui aga laseme meelel ringi rännelda ega fikseeri teha elusse siin ja praegu, ei saa meel meile elu headust edastada.

Mida siis teha, et olla elus rohkem kohal ja rohkem elu headusest osa saada?

  1. Alustada saab elu detailide märkamisest. Kõige lihtsam on lihtsalt fikseerida oma meel ühte punkti ja hoida seda natuke aega seal. Uurida, et mis asi see selline on, mida ma vaatan. Nagu väikene laps, kelle mõistuses pole veel kirjeldusi iga elu hetke kohta. Võimalikult uudishimuliku meelega ühe elu nüansi uurimine toob meid meelesegadusest eemale ja aitab avada ust kohalolusse. Mingi aja pärast võib valida järgmise detaili. Eriti tore, kui see detail on ilus.
  2. Sellest märkamisest saame tulla oma keha uurimisse. Märgata ja uurida, milline on meie keha ja mis siin toimub. Oled sa selle jaoks hiljuti aega võtnud? Uurida välja, mida keha vajab, et tunda ennast hästi? Mida paremas olukorras on meie keha, seda parem on kehas kohal olla. Mida rohkem võtame aega märgata oma keha, seda rohkem oleme keha ja keha vajadustega kontaktis. Sellest kohalolust tekib meil võimekus ja soov valida toidud, mis on kehale kasulikud. Tekib soov valida liikuda, olla looduses, sättida oma unerežiimi. Kõik kasulikud ja tervist toetavad harjumused tulevad loomulikult, kui oleme oma kehas kohal ja oma kehaga lähedased. Ning seda rohkem soovime kehas kohal olla. Ja terve keha toetab meie võimekust olla kohal ka kõigi teiste elu nüansside jaoks.
  3. Keha uurimisest saame liikuda edasi oma meele jälgimisele kõrvalt. Mis mõtted ja tunded seal ringi seilavad? Iga päev mõnda aega teadlikult oma meelt kõrvalt vaadates tekib harjumus ka väljaspool meditatsiooniaega järjest enam taibata, et meelevirvendused lihtsalt toimuvad ja nendega pole vaja kaasa minna. Me saame neid lihtsalt teadvustada ja lasta neist lahti. Ning liikuda tagasi soovitud tegevuse või objekti märkamise juurde. Tulla tagasi oma Elu juurde siin ja praegu.
  4. Kui oleme oma meelt juba mõnda aega jälginud, keha ja meele rahustanud ning seeläbi rajanud nende vahele silla, saame tabada, et meie sees on miski, mis seda kõike jälgib. Mis see on? Pöörates fookuse sinna jälgija poole, saame kogeda ühendust iseendaga. Olla tõeliselt iseendas kohal. Ja just selles kõige sügavamas kohalolus on olemas kõik need asjad, mida me igalt poolt mujalt kipume otsima. Seal on tõeline kohalolu iseenda jaoks, mis võimaldab samal ajal olla täielikult kohal Elu jaoks. See ongi jooga.

Kohalolu algab soovist ja väikestest sammudest, mida me oleme valmis oma heaolu jaoks iga päev tegema. Kohalolu algab valikust olla kohal. See algab märkamisest, märkamises püsimisest ja märkamise pikendamisest. Mida rohkem võtame aega selle teadlikuks praktiseerimiseks, seda lihtsamini see meil välja tuleb. Seda enam suudame astuda kõrvale meelesegadusest ning püsida heas suhtes oma kehaga. Ühendades keha ja meele üheks tervikuks, saame liikuda sügavamale, iseenda kohalolusse selles Elus siin. Kohalolu iseendas ongi aeg iseendale – kui pühendame kogu oma aja sellesse, et olla iseendas kohal, saame iseennast parimal moel juhtida mööda oma eluteed.

Paratamatu iseenda vajaduste tunnustamine

Inimeseks olemine on pidev teekond. Avastan iga päev iseenda kohta midagi uut ja huvitavat. Õpin ennast järjest paremini tundma. Osa sellest teekonnast moodutab iseenda vajaduste teadvustamine ja nende eest seismine. Oskus olla kohal enda jaoks, oskus ennast märgata, tunnustada ja enda eest hoolitseda.

Millist hoolt ma inimesena vajan?

Me kõike teame, et on olemas need elulised vajadused, ilma milleta üldse elada ei saagi ehk füsioloogilised vajadused. Abraham Maslow püramiidi kohaselt on need vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Loomulikult käivad siia alla ka õhk, ilmaruum ja planeet, kus elada ning liikumine. Üldse kõik normaalsed asjad, mida inimene saab teha oma füüsilise tervise jaoks. Kui paljud meist saavad aga öelda, et need vajadused neil täielikult täidetud oleksid? Et püramiidi esimene korrus on korras?

Maslow püramiid

Minu teekond inimese ja joogapraktikuna on kinnitanud, et inimese heaolu ja võimekus olla armastav ja lahke, võimekus ennast teostada ja arendada, seisvad just nimel nendel esmastel vajadustel. Selles, kuivõrd hästi me suudame oma vajadusi märgata ja kuivõrd hästi nende eest hoolitseda.

Joogas on olemas mõiste karma (minu jaoks sarnane eestikeelse mõistega paratamatus), mis väljendub ka selles, et inimesel on kalduvus jätta oma teatud laadi primaarseid vajadusi tähelepanuta ning mitte nende eest hoolitseda. Sellest tulenevalt lööb tema elu värisema ega pole enam stabiilne. Mida enam vajadusi tähelepanuta jäetakse, seda vähem stabiilsust ellu jääb. Mingil põhjusel on inimesel raske neid natukene enesehävituslikke kalduvusi märgata ja neid muuta. Loomulikult esineb paratamatust ka püramiidi nö kõrgematel astmetel, mis on seotud inimese vajadusega turvatunde, armastuse, tunnustuse ja eneseteostuse järele.

Karmat kirjeldatakse tihti kui ringi, kus üks tegu viib teiseni ning nii see ratas muudkui veereb. Mida siis teha, et oma rattalt maha astuda?

Esimene märksõna ongi siin kohalolu. Kui oleme kohal, siis ei veere me rattaga kaasa. Esialgu piisab kasvõi sellest, et märkame ratta keerlemist. Sealt edasi saame teha samme ratta aeglustamiseks ja sealt maha astumiseks. Sellepärast ongi paljudes vaimsetes kultuurides töötatud välja kohalolu praktikad. Need võimaldavad meil rattalt maha astuda ning paratamatusest välja tulla. Kohalolus saame hakata teadvustama oma vajadusi ning saame leida jõu, et nende eest seista ja iseenda eest hoolitseda. Saame muuta oma esimese korruse stabiilseks ja tugevaks, et ehitada oma elumaja ehk isiksust suuremaks ja tugevamaks.

On paratamatu, et oma elu stabiilseks muutmiseks ja rattalt maha astumiseks on vaja olla rohkem kohal. Selleks on vaja õppida märkama, teadvustama ja uurima iseenda olemust – nii füüsilises kui hingelises plaanis.

Kohalolu annab meile võimekuse olla kohal iseenda jaoks, iseenda vajaduste jaoks. See annab meile võimaluse iseenda vajadusi ja iseenda isikut tunnustada ja toetada. Ja see annab meile võime õppida uusi teadmisi, mis aitavad iseenda isiku eest veel paremini hoolitseda.

Mida paremini me oma esmaste vajaduste eest hoolitseme ja iseenda jaoks kohal oleme, seda edukamaks muutume ka püramiidi kõrgemata astmete haldamises. Meil tekib turvatunne ja oskus seda kasvatada. Meil tekib võimekus luua armastavaid ja lähedasi suhteid, ka iseendaga. Me leiame järjest rohkem tunnustust ja heakskiitu ning selle kõige toel leiame võimaluse iseennast inimesena teostada.

On paratamatu, et inimese õnnelik elu seisab tema vajaduste märkamise ja tunnustamise najal. On paratamatu, et iseenda märkamine, armastamine ja tähtsustamine muudab meie elu paremaks. Ometi on paratamatus see, mis muudab selle aktsepteerimise vahel niivõrd raskeks ja lükkab ratast ikka samas suunas edasi.

Kohalolus on jõud seda kõike muuta. Paratamatult elada.

Kohalolu – olemine talumatus kerguses

Kui elu läheb talumatult raskeks, oleme me nõus taluma olemise kergust ja igavust. Seda mittemidagiütlevat miskit, mis sellesse süvenedes ütleb rohkem kui tuhat sõna. Olemises on kogu olemasolu, kõik mida me kunagi oleme otsinud. Aga seda ei saa otsida, seda saab lihtsalt tunda. Niiet loobudes otsimisest ja jäädes paigale, leiame me selle, mida me tulutult kogu aeg otsinud oleme.

Kohalolu on iseenda olemise tajumise esimene samm. Lõpetada igasugune otsimine ja lihtsalt jääda paigale. Mulle meeldib ütlemine, et ära otsi iseennast väljaspoolt iseennast. Me võime mõelda, tunda, käia, minna ja otsida – ometi ei leia me seda, mida päriselt otsime. Ainult kohal olemises saame kogeda kergust iseendana olemisest.

Kui tihti olen õppinud, et kogu elu keerukus kaob ära, kui ma lihtsalt enam ei püüa olla keegi teine, kogeda midagi veel erilisemat, teada veel rohkem. Kui ma ei otsi enam vastuseid sellele, et kes ma siis ikkagi olen ja mida ma tegema pean. Avastades hetke, saan ma avastada iseennast. Avastades iseennast saan ma kindluse selles, et ma olen olemas. Kõlab imelikult, aga nii see on. Ilma olemasolu kogemata ma ei tunne siiralt, et olen olemas. Ja kui ma iseenda eksistentsi ei koge, on elu üks igavene pudru ja kapsad. Iga väljakutse tundub tohutu raskusena ja iga uus samm tundub võimatu.

Kohalolus on kergus, kergus iseenda olemisest. Ja see kergus kandub kohalolust ja olemisest igasse tegevusse, mis siis teen. Ilma kohaoluta on vaja rakendada tohutult jõudu – nii füüsiliselt kui emotsionaalselt – et oma eluga hakkama saada. Olles kohal, on mul teadmine sellest hetkest, iseendast ja sellest, mis tuleb teha. See ongi enesekindluse alus. Kohalolu, olemine siin ja praegu, iseendana, oma kerguses tegutsemises.

Iga inimene kogeb vahepeal kohalolu, lihtsalt mõned inimesed suudavad kohalolu kogeda sagedamini, teised harvemini. Hea uudis on see, et kohal olemise oskust saab arendada. Jooga üks eesmärk on viia meie sügavasse ühendusse iseendaga. Olles ühenduses oma kehaga, emotsioonidega, meeltega ja teadvusega, oleme me tervik. Jooga tähendabki ühendamist, ühendumist. Ühendada kõik oma osad üheks tervikuks selles hetkes siin. Niimoodi ilmneb sügavam olemasolu ja selles olemise kergus. Iga inimene on kohalolu kergust kogenud, lihtsalt mõned kogemused kestavad kauem ja teised vähem.

Kui me suudame kogeda kohalolu ja selle kergust, miks me siis selles alati ei ole? Miks hülgame kohaolu kogemuse ja läheme tagasi tükkideks? Iga killuke meie tervikust erinevas kohas laiali. Kas kohalolu on talumatu? Usun, et peamisi põhjuseid on see, et kohalolu ongi algul meelele talumatult igav. Ja treenimata meel juhib inimese elu. Meie meel pole treenitud kohalolu kogemuses püsima ja sellest endale toitu leidma. Vastupidi, meel otsib toitu pidevalt ringi joostes ja rahmeldades. Meel otsib täiuslikkuse kogemust ehk otsib iseennast väljaspoolt iseennast. Ja kuigi see tundub huvitav, muutub hoopis ringi sahmimine ühel hetkel talumatuks. Taludes olemasolematuse talumatut olemust, hakkame otsima kohalolu.

Olen näinud, et enamasti leiavad jooga enda jaoks inimesed, kes on oma meele järel juba kogu maailma läbi jooksnud. Kas siis füüsiliselt või lihtsalt mentaalselt ja emotsionaalselt. Nad on kapanud ringi kõikjal võimalikes ja võimatutes kohtades ja saanud teada, et sellist elu on üsna raske taluda. Siis on nad valmis ületama igavuse piiri ja hakkama otsima kergust iseenda seest, kohalolust. Siis on nad huvitatud iseenda kergusest, kui nad lõpuks on kogenud, et hoopis see teine on üle teatud määra talumatu. Vähemalt minuga juhtus nii. Elu ilma iseendata ja kohaloluta muutus talumatult raskeks ning ma olin valmis proovima midagi muut. Ma nii väga tahtsin leida seda kergust olemasolust, olgugi, et sinna jõudmine võib vahel olla talumatult raske. Ometi on püüdluse raskus palju talutavam kui olemasolematuse raskus. Sest püüdluse teel kogen järjest enam, et kohal olemine, iseendana, kerguses, on meeletult meeldiv. Ja meelel pole enam üldse nii igav. Vastupidi, kergus muudub täitsa talutavaks. Meeletult meeldivaks.

Õnnestav Jooga

Tänapäeval mõistetakse jooga all eelkõige keha-meele treeningut, mis sisaldab kehaasendeid, hingamistehnikaid ja meditatsiooni. Erinevates koolkonadedes pisut erineval kujul. Kes on joogas käinud, teab isegi, et pärast tundi on palju parem enesetunne. Need, kes praktiseerinud kauem, on ilmselt tajunud selle imelise keha-meelepraktika positiivsete muutuste esinemist füüsiliselt ja vaimselt ning seeläbi tunnetanud jooga kasulikku mõju kogu oma elule.

Seda keha-meele treeningut on lisaks jooga praktiseerijatele nüüdseks juba uurinud ka mitmed teadlased. Rohkete uuringute põhjal on tehtud kindlaks, et jooga leevendab kroonilisi valusid ja haiguseid. Abi saab astma, diabeedi, südamehaiguste, ajuhaiguste ja paljude muude raskete haiguste sümptomite leevendamisel ning haiguse tagasi pööramisel. Lisaks parandab jooga inimese vaimset tervist ning on abiks mitmete tänapäeval üsna sageli esinevate meeleolu häirete ennetamisel või tervendamisel. Olgu see stress, depressioon, ärevus, sundkäitumine või mõni muu vaimne probleem, jooga aitab vaikselt sümptomeid vähendada ning tasapisi terveneda. Tervis ise on juba suur Õnn.

Üks jooga kasuliku mõju põhjuseid on paljude uurimuste põhjal selle mõju uitnärvile (vagus nerve). Uitnärv ühendab omavahel aju ehk meelt ning keha ja selle erinevaid oraganeid. Uitnärv on seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga ehk selle osaga meie närvisüsteemist, mis aitab rahuneda, lõdvestuda, harmoniseeruda, terveneda. Uitnärvi seostatakse ka inimese võimega olla hooliv, armastav ja hell. Seega on uitnärvi mõjutamine üks põhjuseid, miks jooga tekitab tugevat heaolu tunnet. Uitnärvi hea toimimine vähendab negatiivseid emotsioone ning aitab olla parem versioon iseendast. Treenides oma uitnärvi tunneme sügavamat harmooniat oma keha ja meele vahel ning treenime ennast olema õnnelikumad.

Joogapraktikad sisaldavad erinevaid asendeid, mis kõik tekitavad isemoodi mõjutuse nii kehale kui ka meelele. Joogatajad teavad, et joogaasendisse süvenedes ning lastes selle mõjul ilmneda, kogeme erinevate joogapooside sügavamat mõju. Ja see mõju on tõesti eriilmeline. Ka teadlased on uurinud joogapooside mõjusid. On olemas asendid, mis tekitavad meis rohkem enesekindlust, iseendaga rahulolu ja seeläbi aitavad ennast paremini tunda. On olemas asendid, mis aitavad rohkem lõõgastuda, puhata, tasakaalustuda. Igal asendil on oma nüanss ning selle füüsiline ja psühholoogiline mõju annavad selle asendi kaudu meile erinevaid kogemusi ja omadusi.

Seades ritta õiged asendid ning kombineerides neid just sobivate hingamisharjustuste ning meelepraktikatega, sünnib terviklik joogatund, millel oma eriline mõju. Seda teab nii joogataja kui tänapäeva teadus. Seega saab jooga mõjul muuta ennast tervemaks ja õnnelikumaks, enesekindlamaks, tugevamaks, tasakaalukamaks.

Lisaks on joogas olemas see miski, mida pole võimalik teaduslikult uurida. Seda saab ainult kogeda ehk uurida läbi jooga. Olles tõeliselt joogas läbi õigete praktikate jõuame me sügavale särasse ja heaolusse, sellise Õnne juurde, mida ükski sõna ei suuda kirjeldada. Ja see ravib, tervendab, toetab, harmoniseerib ning õnnestab. See on põhjus, miks need, kes jooga enda jaoks tõeliselt leiavad, sellest kunagi ei lahku. Ja selle Õnne seest leiame teed ja võimalused, mis teevad jooga tegelikult millekski palju enamaks, kui lihtsalt keha-meele treeninguks. Nende teedeni jõudmiseks peame esmalt jõudma Õnneni.

Olemine – kohal, rahul, headuses

Kogu jooga olemuse ja samas eesmärgi saab võtta kokku kolme sõnaga: sat, cit, ananda. Eesti keelde saaks selle kolmainsuse tõlkida: olemine, teadmine ja õndsus. Ehk tean, et ma olen olemas ja tajun oma olemise õndsust. Selle poole me joogas püüdlemegi, iga oma teo ja mõttega.

Olemine, teadmine ja õndsus käivad käsikäes. Mida sügavamalt kogeme oma olemasolu, seda kindlam on meie teadmine iseendast ning seda sügavamat õnne olemisest me kogeme. Meil on olemas kohalolu, rahulolu, ja heaolu. Polegi vaja neid üldse kaugelt otsida. Sat-cit-ananadale lähenedes me tajume järjest sügavamalt ruumi ja aega enda sees ja ümber, me teame enda jaoks õigeid vastuseid ja oleme õnnelikud. On Olemine – kohal, rahul, headuses. Lõputu olemine kohal, igavene teadmine ja sädelev õndsus.

Kuidas on seotud teadmine ja rahulolu? Inimese treenimata meel, mis otsib pidevalt uut infot ja teadmist, tekitab rahutust. On pidev sisemine otsimine, analüüsimine, mõtlemine, kategoriseerimine. Sest me ei taju oma olemust ja selles olevat igavest teadmist. Kogu sellest sisemisest tööst, uue ja “õigema” teadmise pidevast püüdmisest tekib sisemine rahutus. Ehk rahutu meel tekitab füüsilist ja emotsionaalset rahutust. Rahutus võtab ära võime olla kohal, sest pidevalt on vaja kuskile minna. Kui mitte füüsiliselt siis mentaalselt. Ja kui me pidevalt ringi traavime, midagi otsime ja rahutud oleme, pole õndsusest mingit juttu.

Kui me läbi jooga ja meditatsiooni hakkame oma meelt treenima ja rahustama, saame olla järjest rohkem kohal. Kui me oleme rohkem kohal, saame rahuneda. Ja rahulolust ja kohalolust tekib koheselt heaolu. Väga lihtne valem, mis saab töötada mõlemat pidi. Kas sat-cit-ananda poole või sellest eemale. Kumba Sa sooviksid?

Kõige olulisem koht minu igapäevases rutiinis on joogal. Hommikul ja õhtul võtan endale vähemalt 15 minutit, et treenida oma keha ja meelt. Et rahuneda, tulla kohale ja nautida õndsust. Mida rohkem praktiseerida, seda paremaks läheb. Ja enam pole mul üldse vaja ennast sundida, et seda teha. Sest tõesti – elukvaliteedi vahe on lihtsalt nii suur. Ja joogast saadav heaolu on tohutult võimas.

Jooga aitab mul leida oma tõelise Olemise – kohal, rahul, headuses. Ja mida rohkem harjutada, seda kergem on seda Olemist endaga igasse toimetusse kaasa võtta. Seda õnnelikum elu on.

Tule Õnne sisse – Olemisse, kohal, rahul, õndsuses.

Sisemine selgus ja intuitsioon

Inimene tajub maailma läbi oma meelte. Meeled on tähtsad abivahendid, mis aitavad luua meie kogemust maailmast. Need abivahendid töötavad parimal moel, kui meel, millest meeled lähtuvad, on võimalikult puhas ja harmoonias. Ehk on olemas sisemine selgus.

Kui meel on segaduses, võib elu tunduda päris keeruline. Justkui miski pole õiges kohas ega tundu loogiline. On pidev ebaselgus ja kahtlemine. See tähendab, et puudub sisemine selgus. Kui sees on asjad arusaamatud ja segased, siis selliselt kogeme me kõike, mida meie meeled puudutavad. Kogeme selgusetust, mis viib ebakindluse, ärevuse, viha või hirmuni. Elu hakkab tunduma keeruline ja arusaamatu, miski ei tundu sobivat. Kas oled ka midagi sellist kogenud?

Kui ma näen, et minuga hakkab midagi sellist juhtuma, tean, et asi on sisemise selguse puudumises. Siis tuleb mul istuda maha, võtta kasutusele oma meditatsioonimeetodid ning sisemine selgus taastada. Sisemise selguse taastamise meditatsioonid on nagu auto esiklaasi puhtaks pühkimine. Musta esiklaasiga sõites ei näe korralikult välja, asjad tunduvad hägused ja segased ning õigest teeotsast võib väga kergesti mööda sõita. Halval juhul võib musta esiklaasi tõttu suisa teelt välja põrutada või õnnetusse sattuda. Keegi meist ei sõidaks kodust välja autoga, mille esiklaas on liiga must. Ometi on sisemine selgusetus täpselt sama ohtlik.

Meie meel vajab hoolt, nagu meie kehagi. Regulaarne treening meelele on sama oluline kui treening kehale. Kui meel on heas vormis, töötab ta kõige paremini ning meie kogemus maailmast on selge. Me näeme värve, tunneme lõhnu, kogeme ilu ja heaolu. Elu meie ümber paistab elav ja mitmekesine, sest kogeme seda vahetult, puhta meelega. Tunneme, et oleme õigel teel. Ilmselt olemegi, sest esiklaas on puhas.

Sisemise selguse olukorras ilmneb intuitsioon, meie tundemeel. Lihtsalt öeldes on intuitsioon võimekus tunnetada maailma eriti selgelt ning seeläbi teada eriti täpselt, mida ja kuidas teha, et saavutada parimaid tulemusi. Mida puhtam on meie meel, seda rohkem kogeme intuitsiooni ning seda suurema tõenäosusega teeme enda jaoks kõige paremaid valikuid.

Sisemine selgus hoiab sisemist puhtust ja harmooniat, see hoiab meie meeled erksad. Seetõttu oleme ärksamad, teravamad, taibukamad ja avastame ennast järjest rohkem igas olukorras teadmas täpselt, mida ja kuidas tuleks teha. Sisemine selgus on võti heaolule, efektiivsusele ja harmooniale.

Aie joogas võtame endale juulikuus puhkuse sees aega iseendale, et õppida hoidma oma meelt selgena ja õppida kasutama oma intuitsiooni. Online meditatsioonikursus on ligipääsetav kõikjal, kus saad püüda kinni paar pulka internetti ning umbes 15 minutiks rahulikult maha istuda. Online’s kohtume kaks korda nädalas kokku kuus korda. Kogu online kursus jääb Sulle järelvaadatavaks kaheks kuuks, et saaksid sisemisi praktikaid endale sobival ajal ikka uuesti läbi teha ning oma oskust selgust hoida veelgi parandada.

Kursuse online kohtumised toimuvad kell 20-20.15. Oled oodatud Zoomi järgmistel aegadel:

Esimene nädal: 04.07 ja 07.07, “Meele puhastamine”

Teine nädal: 11.07 ja 14.07 “Sisemine selgus”. Lisaks on 14.07 enne meditatsiooni võimalik kuulata 30-minutilist loengut sellest, kuidas oma igapäevaste harjumustega toetada sisemist selgust.

Kolmas nädal: 18.07 ja 21.07 “Intuitsioon”

Kui samal ajal toimub mõni vahva suvepidu, saad tunni ju igal ajal järele teha.

Siin on FB event.

Sisemine selgus annab nii palju juurde, et tasub proovida seda juurde luua. Kui tuled meiega selgust looma ja intuitsiooni tabama, anna sellest teada aiejoogast@gmail.com.

Kursuse tasu on 48 eurot, mille saad tasuda Aie jooga Stebby kontol või ülekandega Eluõis OÜ kontole EE472200221074972833.

Kohtume meditatsioonikursusel!

Sisemine selgus